Tulgu jöulud löbusad,
piparkoogid magusad.
Et köik te soovid täituksid
ja mured röömuks muutuksid.
Uus aasta önne toogu,
vana kaunilt meelde jäägu.

Jõuluaeg oh jõuluaeg
see meie laste vaev
higimull juba otsaees
saja kingi pakkimine ees

Need tatid sind ei täna
vaid ajavad mingit jõuluvanaplära
miks on see aeg nii masendav
kes mind küll selles asendab

hukub kuuski miljoneid
enesetappe lisandub veel triljoneid
jõulupuu meil ju põleb
ja äkki....polegi ni kõle

tuleb meelde jaaniaeg
kus rõõmustab iga viimnegi isamaa poeg
kuid tuleb meelde su majagi tules
nüüd vaevled põlevas jõulumures

miks vajame seda surmade jada
kas me eneseteostus tõesti nii madal
tulekahjud...enesetapud hävib üks ilus kuusekasvand
nende arv jõulul vaid kahjuks ju kasvab

kuuse otsa ülespooline
jõulupilsnerist surnuks joomine
kuid õitseaeg poodidel
Sildiga "jõulud" odekulonnide suur läbimüümine

teise inimlooma peale keegi ei mõtle
midagi head kellegile ei ütle
inimlooma mõistus on madalam kui muru
mafdalamki muti urust

seaga inimest võrrelda saa
kuid inimene teda oma touduks peab
jõuluajal nii palju loomi ohverdama ju peab
et karvadetta värdlooma vajadused rahuldatud saaks

Kui ma ükskord kasvan suureks
kosmonaudina läen kuule.
Sealt on tore vaadata,
kuis kuusel küünlad põlevad.

Kuuse võtan kuule kaasa,
kuna seal ei kasva neid.
Ehin veidi - panen puule külge ehteid punaseid.
Kõige lõpuks panen latva tähe, mis on kollane.

Las siis kuu ka tunneb rõõmu inimeste pühadest.
Teen siis lõkke, verivorste praen
ja veidi teedki joon.

Ning kui tuleb õige tuju,
jõululaule kuulan hoos.

Siiski mõtlen ikka - jälle, jõulud maal on kenamad.
Et võibolla poleks vaja jõule kuule vedada.
Ah, mul meelde tuli veel, miks ma üldse räägin -
tahtsin öelda kõigile jõule hääsid.

Tulgu jõulud lõbusad,
piparkoogid magusad.
Et kõik te soovid täituksid
ja mured rõõmuks muutuksid.
Uus aasta õnne toogu,
vana kaunilt meelde jäägu.

Nüüd päkapikk asub teele.
Tal seljas on pisike märss.
Ja plaanis on jätta tal meelde
sinu väikene jõuluvärss.

Tal plaanis on õppida ära
see laul, mida sina tead,
näha korraks su silmade sära,
kuulda, kas sa ka viisi pead.
Päkapikk ei pea kimekirja
neist, kes teinud on mõned vead.
Päkapikk paneb nime kirja
neil, kes tahaksid olla head.

Sinu nime ta torkab märssi,
sinu laulu ta jätab pähe
ning ta aitab sul öelda su värssi,
kui see äkki sul muidu ei lähe.
Niisiis päkapikk asub teele,
õlal pisike naljakas märss.
Sina tuleta ruttu meelde,
oma jõuluks õpitud värss.

Kauneid Jõule sulle, kes sa kaugel oled
kes sa üle mõne aja ikka meelde tuled.
kes sa hetkel oled hinge ligi,
keda nüüd ei näe, kuid mõistan ometigi
keda muidu summas tähele ei pane...
kauneid jõule, armas,
kauge lähedane...

On tulemas üks vägev päev,
mil komme, kinke terved mäed.
On tulemas üks vägev mees,
kel kõik need asjad saani sees.
Ta tuleb siia sooviga,
kõik kingid ära jagada.
Et lastel oleks rõõmus meel
ja meelde jäeksid jõulud need.

Vuvu teevan asi
ääde,vivi,tässa.
Vähve oon jäs ovu
aua paua lässä!

Küll sai Tõnu õpetatud,
salm ei jäänud meelde
enne,kui ta sõnad kõik
tõlkis pudikeelde.

Nüüd tõstkem klaasid-viimne toost,
ma joon su terviseks detsember
Et kingiks armastust ja õnne saabuv aasta uus.
ja kuigi päevi mööda läeb, ma tean, mul meelde jääd, detsember.
ja aastaid hiljemgi me juurde
küünlasära tood.

seisan jõuluvana ette
tahan saada kinke kätte,
ei tulnud meelde ükski salm
jõuluvanalt vitsa sain

Oh kätte jõudnud jõulukuu
Kõigil ehtes on kuusepuu
Nüüd on külm nüüd on paha
Õue minna ma ei taha.

Aga mis meelde tuli sul
Lahti uks vist jäänud mul
Oi oi mis ma näen
Vastu vaatavd jõuluvana käed

Astu sisse kallis vana
kuidas sa siia eksisid ära
Kas ma tegin palju kära
Kas mind siit viid ära

Rahu laps lausus vana
Oled olnud väga vaga
Selle pärast et oled tubli
Siia külla ma tulin.

Mis kaunimat võib olla veel,
kui küünla valgus jõuluööl,
ta helgeid päevi meelde toob
ja rõõmsa meeleolu loob.

Jõuluööl see kannab
hõbedasi kingi,
mööda maja hiilib
õige vaikselt ringi.
Andestus ja soojus
nõnda kokku saavad,
jõulupühad kaunid
kauaks meelde jäävad.

Midagi head tahaks ütleda sulle,
kui enesel olla on hea.
Head sõnad, aga ei tule meelde mulle,
mida teha tõesti ei tea.
Miks on nii, et kui vihased oleme
sõnu solvavaid rahena sajab.
Ja samas kui kalad me vaikime,
kui vähegi hellust on vaja.

See päev meelde jääb
lõpuni meeles
Arusaadav igas usus ja keeles

Kahes minast sünnib Meie
Päevi nüüd näete koos
Häid ja kurbi
Mõnigi neist toob lendlema kurgi

Olgu teil selleks ühine samm
Kokku teid sidugu
mitte harjumus
vaid lõputa arm

Päike mis nii kuum ja särav.
Meelitab ja kutsub meid.
Tunded mis vaid hellad inges.
Iial neid ei kustuta.
Võta vastu soovid sära
ära seda unusta.Õrnus hellus
mis sind kutsub iial ära kurvasta.
Võta see mis sinul parem .
Sõprus sära siiski tähtis
neid sa meelde tuleta.

jõuluvana

Jõuluvana puna nina,
kotist leidis endalt tina.
Kogemata kombel aga,
neid tal oli palju taga.

Kingikoti viskas ära,
see seal tüdrukule mära.
Mis küll teha ei ta teadnud,
majja oli sammud seadnud.

Astus ruttu tagasi,
kuid päkapikud magasid.
Kust küll leiab kingi ta,
mis sobiks tüdrukule ka.

Järsku meelde tuli tal,
et kotis väike kitsetall.
Mõtles et see sobiv on,
parem ikka kui üks konn.

Jõuluõhtul eite-taati,
tahtsid mängida piraati.
Hari mõõgaks, kühvel kilbiks,
kätekonksud vanast sirbist.
Papagoiks kui muutus kana,
tuppa astus jõuluvana.
Küsis nendelt:"Mis te teete?"
"Tuletame noorust meelde!"

Mul tasahilju tulid pähe su silmad.
Kohe meelde jäid ja kuigi tean sust õige vähe,
Mu südamesse oled läind

Kohtusid me pilgud taas,
nüüd kui kõik piirid maas.
Südamesse tungisid ime jõul,
ei oska sellest aru saada mingil nõul.
Uskumatu, kuidas tunnen nüüd.
Kas oman selles süüd?
Ilmselt küll, ei suutnud sult silmi pöörata sel ööl
ja mu pilgud ei olnud su vööl.
Täiesti maagiline, kuidas vaatasid mind.
Nii põletavalt tunnen end.
Nii mahe pilk su silmis,
juhtunuks see kõik nagu filmis.
Terve toa täitsid me piilumised,
igal võimalusel märkasin sind ja need väiksed katsumised.
Pole terve päeva peast saanud seda õhtut.
Hulluks ajab kui meelde tuled jälle sa.
Päris segi ajanud mu pea ta.
Su õiglus, metsikus, abivalmidus ning intelligents segi ajab mu pea.
Loodan, et selle õhtuga ei teinud ma vea.
Puudutuse ootel olin
kui järsku see hakkas ning tundus, et vaikseks jäi mölin.
Võtsid mu ümbert kinni,
maailma parim tunne oli see.
Õõtsusid koos minuga, lootsin, et jätkub see tee.
Iga hetk oli tunne, et kallistaks sind täiega
ja jätkaks pidu vaid sinuga.
Ma tõesti loodan, et see areneb edasi,
sest tahan sind rohkemgi tunda sedasi.
Ei tea tõesti, mida toob homne päev.
Tean, vaid et ammu pole tabanud mind selline kire laev.
Mõtlesin sinust täna terve päeva
ja kavatsen vist sinu nimel isegi näha vaeva.
Nägin ka unes sind,
tea, et praegusel hetkel tuksub sinule mu hinge pind.

Ühel päeval ostan ma kleidi,
millel kaasas valge kloor.
Kohvikusse meie lähme,
vanemad meid ootavad.

See päev meile meelde jääb,
millal koos me oleme.
Kahekesi ikka koos,
kui me kahekesi loos.

Emake, kallis emake
palun tule minu juurde
sa oled hea
nagu õrnlinnuke
võta mu naeratus endale
ja nuta isa eest
kui sulle kingitakse lilli
võta mind sülle ja naerata
see naeratus jääb mulle igaveseks meelde
kui sa seda teed.

Haaran viimast kordaveel su käest.

Need on minu elu kõige ilusamad minutid.

See ilus hetk veel pikaks ajaks meelde jääb.

Loodan, et tunned nii samuti.



Ma ei ole just eriline romantik.

See hetk on lihtsalt, kui ilus uni.

Meie tee siiani on olnud konarlik.

See hetk võiks kesta hommikuni.



Sa õhkõrnalt suudled mu laupa.

Sa eemaldad käe ühe sõrme haaval.

Jätad mu käe ühe näpu kaupa.

Sest hetkest jäävad vaid haavad.



Sa lahkud vaadates maha.

Aeglustad sammu vaid korraks.

Siiski kardad vaadata taha,

teades, et miski pole korras.

05.11.2010

Lõhnad,
need jäävad meelde.
Vihma sajab ja tulevad meelde
need hetked-vihmased reeded.
Paistab päike, võililled,
pehme tuuleiil,vahused pilved.

Mälestused.
Kartulipaneku aeg ja seened.
Ema teeb kastet-jälle need reeded.
Pannkoogi lõhn ja maasikad,
põllul ringi jooksvad vasikad.
See ilm-päike ja pilved,
suved ja talved.

Lõhnad,
need tuletavad meelde.
Istun kivil, vaatan,
tajun lõhna ja ootan-
mälestus nii ere..
Tuleb jälle meelde-
see oli vist eelmine reede.

Jõulud tulid salamisi ,
imetlesid tegusi ,jätsid meelde
siirad sõnad jõudsid sinna tagasi.
Küünlaleegil soe on olla tunne siiras
helgel meel inglikesed llendu läksid
Tunned hinges siiralt soojust
mis sind kaasa siiralt viib.
Selge täht seal kõrgel taevas
eluteel sind hoiab just.
Valge vaip om metsaveerel
sirgelt kulgeb elutee .Kuhu minna
mida teha jõulutaat on sellel teel.
Küsin jõulutaadilt luba kuhu
suunda astuda.Taat on lahke
siiralt jagab oma soovitusi.
Nüüd siis kohe sammud teele
ekslik tee on kadunud ....
Jõulurahu hingesoojust palju selget armastust.
Vana -aasta ära saada naeratuse säraga.