sõbrapäeval mõtleme sõpradele ,
jänesed ikka põtradele.
Aga mis on kui sulle antakse kink,
siis äkki on seal sees väike kirp.
kui meeldis sulle see poiss ,
siis kingi talle loits.
ma ei tea kui tuleb sõbrapäev,
mis teen ma põdrale!!!!!!ahhhhh.

elas kord üks siga
tal oli juba kõrge iga
talle meeldis magada
oma turvalisust tagada
oli laisk kui kass
tal oli oma pass

Elas kord kass,
kelle nimi oli Sass.
Kassil oli pass
ja teistel oli tass.

Lappi ta ei teadnud,
kappi ta ei tundnud.
Talle meeldis püüda hiiri,
püüda kinni päiksekiiri.

Oli kord üks kass
kel meeldis täpiline tass.
Tal meeldis seal piima juua
ja pärast seda nurru lüüa.

Elas kord punane kana,
kes oli väga vana .
Talle meeldis väga kireda,
hommikuti palju virelda.
Ta ema oli müügimees
ka tema nimi selle sees.
Aladasa kriiskas,karjus
tema isa peitis varju.
Elasid nad väikses majas
millel aladasa kajas .
Olid nad kõik karjunud
ja poisi voodis karjunud .

Sind märkasin mina.

Ma nägin sind kunagi koolis,
ma armusin sinusse kohe,
Nägin sind muusikatsoonis,
ja kukkusin kuristiku lõhe'.

Ma nägin sind aastaid hiljem,
siis sinust ma juba mõtlesin,
su nägemist ammu igatsesin,
kuid sain aru nüüd,
et parem olla igatsuseta.

Kuid tagasi püüdsid mu pilku jälle,
jäin rahulikult paigale ma,
kuid ei kunagi tundnud ma seda,
kuni minuga tantsisid sa.

Ma nägin sus varemgi annet,
muusik ja laulja kuulus,
siis kummitama jäid sa mind,
ja kummitama jäid ka nüüd.

Su naeratus joovastas mind,
su tarkust imetleb lind,
su vahvust näitab su ind,
ja ei miskit muuda ka pind.

Ma märkasin sind varem,
ka siis mulle meeldisid,
kuid nüüd uuesti sind märkates
sinusse kiindusin.

Sõbrapäev

sõbrapäeval mõtleme sõpradele ,
jänesed ikka põtradele.
Aga mis on kui sulle antakse kink,
siis äkki on seal sees väike kirp.
Kui meeldis sulle see poiss ,
siis kingi talle musi.
ma ei tea kui tuleb sõbrapäev,
mis teen ma talle!!!!!!ahhhhh

Elas kord üks väike suvi.
Talle meeldis soojus.
Iga kord ta kurvaks muutus,
kui päike loojus.

Väga tihti käis ta rannas,
kus väga liivane on pinnas.
Kuid ta merd ei sallinud,
ega seal sees ujunud.

Kuid jälle kurvaks muutus,
kui suve aeg sai läbi.
Sest, et kahjuks kätte jõudis,
külm ja pime sügis.

Umbes nädal enne jõule, kostus õuest sea kisa,
me õega kohe teadsime on siga tapmas isa!
me lippasime lauta kaasas kätepesukauss ja panged,
ei seganud meid ei külm, ei tuul ega ülikõrged hanged.
Kui lauda juurde jõudsin küsis isa: "Poiss mis viga?"
ma laususin, et: "Olen kurb, see oli mu lemmik siga!"
"Mulle meeldis justnimelt temaga ülekõige ratsutada
ja ta suutis künast süües ka kõige vähem matsutada!"
Isa ütles: "Ära muretse, meil veel mitu toredat orikat!"
ja pühkis oma käsi verest puhtaks vasta sarikat!
"Isa mind veelgi lohutas, ta ütles: " Keegi oli vaja ju tappa!"
ja ulatas mulle panged! "Vii nüüd veri emale tuppa."
Ema tuli naeratades trepile vastu, ta kandis tumepunast sviitrit!
ta rõõmsalt hõikas: "Pojake, meil on verd nüüd oma paarkümmend liitrit!"
Kui õde tuppa jõudis, ma ehmusin ja mitte vähe,
ta oli naljaviluks toppind seapea endale pähe!
Siis hakkasid kõik naerma, nii et lausa kajas,
selline võiks jõulurõõm ollagi igas majas!
Me hakkasime õega mängima, et oleme kaks põrsast,
nii imearmsaid rõhitsusi kostus tema kärsast!
kuid ema kutsus meid kööki, et õpetada meile kahele,
kuidas sea soolikaid saab puhastada, pannes sukavarraste vahele!
nii vahva oli vaadata, kuidas igaltpoolt voolas rasva,
Ema ütles:" Lapsed õppige ega muidu teist inimesi kasva!"
Kõik naersime ja kilkasime, nii et vanaemal lendasid proteesid,
ja õnnelikud olime, sest seapea ja jalad juba keesid!
köögis õhk oli juba täis paksu rasvast jõuluhõngu
ja meie saime jätkata oma röhitsemis mängu!
Nüüd seisan jõulumees su ees ja tean, mis on jõulu ime,
see verivorst siin taldrikul, kandis eelmine nädal veel nime!
Ma annan nüüd sullegi maitsta kuid pead mulle lubama et sa,
seda süües ei unustaks hetkekski, et ma sõitsin sellel kunagi ratsa!