Kord väikses talus elas
üks vana memmeke
ta tuba lilled katsid
ja katsid õueteid.

Ta vaikselt üles kasvas
ei teadnud kurjusest
ja rõõmus oli ikka
kui rääkis lastele.

Kord tema juurde tuli
see majaperemees,
ta salamisi küsis :
"kuis elad memmeke?

Kui vaene sina oled
mu memmekene sa,
kuis saad sa nii veel laulda
siin rõõmsa meelega?"

Siis memmekene küsis:
"mis rikkus annab sul,
kui on sul puhas süda
on laulul ka su huul.

Kui aga teed sa kurja
ei seda tunnista,
mil inimene endal
süüd iial leiad sa ?"

Siis läks sealt õuest ära
see majaperemees,
sest memmelt kuuldud sõnad
tal läksid südame.

Jõulud see on tore aeg,
tore aeg , no täitsa pael.
Kingitusi on saada tore ,
aga vahel neidki pole.

Näiteks siis kui sa oled paha,
vanal kingid jäävad meelega maha.
Aga kui sa oled olnud hea ,
siis jõuluvana käsi käib sul üle pea .

Kõike teeb ta sinu jaoks hea meelega.

Raskustest läbi tulles on ta alati kindla meelega.



Ei ole tegemist meelepettega,


vaid hetkega, kus toeks on sulle ema.


Seda sa alati oma südames meeles pea.