Jõuluvana seda tea
mis ma ütlen, meeles pea -
pole teist nii armast paid,
kes käib mööda ilmamaid,
pääseb läbi igaltpoolt,
laste pärast kannab hoolt.
Aina kõnnid tood ja jagad
väga harva, kui sa pragad
päkapikud on sul kenad
nagu sinu väiksed vennad
habe on sul pehme ees -
oled küll üks vahva mees
habe on sul vägev ees
oled täitsa rahvamees...
Tähed ülal,lumi all...
Aisakella kuminal
jookseb põhjapõder kärmas.
jõulutaadil habe härmas.
Siiski on tal rõõmus meel:
taat on meie juurde teel!
Talle meeldib kotti kanda,
meeldib kingitusi anda,
heade vastu olla hea.
Kuidas meeles peab ta pea
iga tubli lapse nime-
see on,sõbrad tõesti ime!
Jälle käes on jõuluõhtu!
Ei taha pugeda siis vara põhku!
Ootavad kõik kingitusi.
Meelespidamisi.
Minulgi on sulle kingitus,
millest keelduda sa küll ei saa.
See ilus kaart ja luule-ümbrikus!
Nii sinule Häid Jõule soovin ma!!
Uuel aastal luban ma,
korralikuks hakata.
Enam ma ei võta viina,
reisi Taisse ega Hiina.
Ei pissi autokummi peale,
ega satu joomapeole.
Kanepit ei kasvata,
söön toitu mis on rasvata.
Samas teid ma lohutan:
lubadus, mis tulnud keelest,
hommikuks on läinud meelest!
Jõluvana jõluvana sa olnud kaua teel.
Meie pere ootab juba sind,
oma talu teel.
Mil tuled sa, mil tuled sa, kallis jõlumees.
Sind ootame alati detsembri kuu sees.
Sulle me pakkume piparkooke ja jõluklögi,
meie lastel salmid meeles ja Eesti keeles.
Jõluvana jõluvana su tulek rahustab me hinge.
Ja jõlutunne see jääbki me hinge.
Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.
Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.
Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.
Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.
Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.
Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.
Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.
Uueks aastaks soovin sulle
poisse nagu põllupulle.
Tulgu need sul uksest,aknast,
maja tagant,ülalt lakast.
Aga ühte meeles pea-
õigel päitsed pähe sea!
Uuel aastal luban ma korralikuks hakata.
Enam ma ei võta viina
ei reisi Taisse ega Hiina,
ei pissi autokummi peale
ega satu joomapeole.
Kanepit ei kasvata
söön toitu mis on rasvata.
Kui mu jutt Teid kohutas
siis kohemaid Teid lohutan:
lubadus mis tulnud keelest,
hommikuks on läinud meelest!
Käes on jälle jõulukuu
, linnas särab kuusepuu.
Jõulurahu, küünlasära,
kingitus läks meelest ära.
Tahaks linna sõita reega,
kus siis sõidan palja teega.
rooli viskan sõbra klemmi,
hoovist võtan papsi bemmi.
jõuan linna, kaubamajja,
ostan vorsti, veidi saia.
kingitusi kuhjas poes,
ringi käia on siin soe.
isale ma ostan vöö,
seda nõuab tema töö.
ema mult saab uue lõhna,
et ilus oleks jõulu õhta.
väike õde see on pai,
talle kõlbab suhkrusai.
olen kodupoole teel,
mõned toimingud on veel.
aga kallim, see läks meelest,
asun jälle linna teele.
Talle ostan kaelakee,
kimbu lilli, lõhnavee.
nüüd siis kõik on kinke saanud.
ise olen ilma jäänud.
tuiksan mööda teed nüüd koju
, uksel ootab kiisupoju.
talle verivorsti annan
ja siis süles tuppa kannan.
ongi jõuluõhtu käes,
jõulud käimas täies väes.
kuulen uksel kop-kop-kop,
ukse taga jõulu sokk.
sisse astub jõuluvana,
nõnda jõulud täies hoos
käimas selles jõululoos
Juba enne lõunat õde küüris puhtaks tube
ja teine õde praadis pliidil kohviube,
ja pärast lõunat tõid nad sisse värske põhu,
mis suve nisulõhnadega täitis õhu.
Siis vajus õhtu üle lumise maailma
ja süütas taevas esimese harda tähesilma.
Me, lapsed, kogunesime tuppa laua manu
ja nagu ime ootel jälgisime vanu,
kes ümber kuuse, ulatuva kambri lakke,-
me aimasime - seadsid kingitusepakke.
Vait olid kõik: näis seisvat südamete tukse
nii kaua, kuni isa hüüdis üle ukse.
Ja siis - mis rõõmu igast isalt saadud kingist!
Ma laulu lugesin, mis tuttav koolipingist,
ja isa luges piiblit vanas tartu keeles
nii pikalt, vaikselt, pühalikus rahumeeles.
Ja tundus imeline vägi isa sõnus.
Ja küünlas särasid ja oli hea ning mõnus.
Las halb kõik meelest läeb,
kui küünlaid süütavad Te käed
Las tulla algav aasta uus,
kus õnne, rõõmu, armastust!
Kulla kallis jõuluvana,
Oh kuis ootasin ma sind.
Et sa kallil jõulupühal
külastaksid jälle mind.
Nüüd sa tulid ,tänu sulle
meelespidamise eest
Tegid palju rõõmu mulle
Kullakallis jõulumees):
Jõuluvana, küll on hea,
kui mind ikka meeles pead.
Väsisid sa oma tööga?
Kartsin, sõidad äkki mööda...
Jääd saani peale tukkuma
ja võid sealt teele kukkuda.
Jõudsid meie ukse taha,
nüüd ma rahunesin maha.
Kui sa ükskord jälle tuled,
süütan akna peale tuled.
Pühin sulle puhtaks raja
suure teeni, kui on vaja.
Lookas olgu jõululauad,
sööke, jooke, nalju!
Laulud kõlagu veel kaua,
lastel kinke palju.
Jõuluõhtul korraks peatu,
enda sisse vaata,
siis võid hiljem rahumeeles
aasta ära saata!
Anna andeks jõuluvana
pole täitnud oma kohust
luuletus ei hakka pähe
ja väga häid on väga vähe.
Sulle on mul siin üks porter,
kingi meile suvekorter
siis sind ikka meeles pean
ja uuel aastal olen hea!
Suss on aknalaua peal,
päkapikk käib külas seal.
Pistab kommi sussi sisse,
ruttu ära lippab ise.
Tahaks kordki teda näha,
pai ja kalli talle teha.
Päkapikk on hästi hea,
mind ta ikka meeles peab.
rahvas jookseb siia sinna,
et kinkidest ei jääks ilma.
jõuluvanale on vaja teha pakk
no mis,siis panna?
sokiks nike või adidas.
päkapikku meeles pean
ja ta al mare bowlingu saadan.
jõulumemmele ka uut,
et siis kohvitass mis oleks suur.
nii ma murevavast lahti sain
ja jõulukoti avadagi võin.
Läbi lume lähme teele -
Meil on alailma rutt...
Kuula: Kuusel mõlgub meeles
põhjamaine muinasjutt!
Kas sul on ka jõulutaat
sellel aastal jõulusaan?
Lund on õues nõnda vähe,
lumememmgi meelest läheb.
Kus see talv küll ennast peidab
äkki sina tema üles leiad.
Jõuluvana päris vana,
tukkus saani sees,
põhapõdrad olid vagad
ei äratanud jõulumeest.
Päkapikud hoolega
püüdsid äratada jõuluvana,
kes vaid norskas, kes vaid ohkas
kuhu jääb küll jõulusära.
Peagi jõuti Rõngu külla,
et saaks minna lastelegi külla,
päkapikud usinasti ajasidki
jõuluvanal pea sassi,
jõulumees siis tõstis kära,
kas me olemegi päral.
Esimesena mindi polumooni,
et saaks asjad kiirelt loodi,
püüti kinni Risto Roos,
keda ootas ees kingi noos.
Ristol luuletused peas,
sai ta jõuludeks palju head.
Peagi kingid kõigil käes,
rõõmus meel ja kõlas naer,
jõulutaat siis asus teele,
lubas et peab ka järgmise
jõulud neid meeles.
Õnnelikud need,
kel meeles veel aisakella helin talveteel.
Südametes puhtus, siiras rõõm...
Ah, kuis lõhnab küünlaleegi lõõm!
Kirikuteel sõitvad saanis, reed...
Kel kõik see kallis,õnnelikud need
Mureliku esimese klassi lapse luuletus
Kui ma veel ei käinud koolis,
oli elu lihtsam.
Nüüd,kui istun koolitoolis,
kõik on palju tähtsam.
Tähtis on meil lugemik,
tähtis on ka pliiats.
Pinal,päevik,plastiliin-
kõik tuleb kooli viia.
Dressid ja sussid.
Liim,paber,guaššid
Ja söögiraha
õps jälle tahab...
AGA sinul Jõulumees,
on asi palju hullem:
"Oli tuhandete sees
Sul meeles kink ka mulle."
Las kõik halb Sul meelest läeb,
kui küünlaid süütavad Su käed.
Ja toogu Sulle aasta uus
rõõmu, õnne ja ka armastust!
vat kus alles jõulumees,
sõpru tal on igas ilmakaares.
kõike meid ta meeles peab
tegijatest esireas.
tuiskab ringi see mees
ja rõõmu toob ta meile kõigel.
lapsed rõõmsalt kilkavad
ja kalli teha ihkavad.
sooviks oleks mul ka see,
et sõbraks oleks kõigile.p
eagi läbi on see päev ja
jõulutaadil puhke aeg.
aasta pärast uuest,
mis tiksub üsna kiirest.
Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse:
taat nüüd asub teele.
Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha....
Korda laulusõnu, eks
ta neid kuulda tahab!
Meeles taadi vana pea
peab su nime, tuba-
sinul salmid, ole hea,
meelest läksid juba !