Siis kui õled tuppa toodi,
Olid jõulud vanamoodi.
Söödi sülti, joodi kalja,
tehti vahvat jõulunalja.
Jõulusokud tantsu lõid,
rõõmsa tuju tuppa tõid.
Mürtsu,kärtsu,
vorsti särtsu,
kobrutavat kapakalja,
vanaks aastaks palju nalja!
10 päeva, 10 ööd
Päkapikud teevad tööd.
Tassivad nad komme majja,
Samal ajal söövad saia.
Jõuluvana nende boss,
Tema taga tuleb toss.
Päkapikud naljaga,
Jooksevad nüüd harjaga.
Sellised on jõulud neil,
Ning soovivad: „Häid jõule Teil!”
Suure paksu metsa sees
elab väike naljamees.
Täpselt päka jagu pikk,
tete-see on päkapikk.
Jõuluajal aga tööd
päkapikk teeb igal ööl.
Tak on hästi kena komme
tuua sussi sisse komme.
Akna all ja ukse ees
seisab kaval lumemees.
Mõtleb nalja teha vähe,
pistab porkna püsti pähe.
Porgand peas on üsna äge.
Terav, punane ja vägev.
Küsimus on ainult üks: kuhu panna karvamüts?
Üks päkapikk jõulumaal pakke luges
ning ühte pakki siis sisse puges.
Ei saanud ta sealt enam välja
ja see tegi talle nalja.
Päev möödus ning jõulutaat teele asus,
sest laste juurde tal minna tasus.
Kuid päkapikk proovis ja proovis,
sest pakist välja saada ta soovis.
Ja lõpuks me päkapikk oligi väljas,
suute kingikoti seljas.
Jänku tahtis nalja teha
metsas mängida jõulumeest,
õmbles mütsi, kuid oh häda
teine kõrv jäi välja seest.
Ruttu leidis hüva nõu ta
õmbles teise mütsi veel.
Kas on keegi enne näinud
kahe mütsiga jõulumeest?
Jõuluvana-naljanina
haaras kinni lauajalast
laualina kärises,
sült-see laual värises.
Kuid katki ei läind midagi
ja nii käis pidu edasi.
Jõulutaat on uksetaga,
minul kodus jube laga.
Suurest hirmust ukse sulgen,
tunnistan-vaid seda julgen.
Jooksen kuuse oksa alla.
Jõulu kingid pilla-palla.
Järsku kuulen õudne krobin,
APPI! Taat see korstnast ronib.
Ruttu tuli alla teha,
Kus on puud ja kus on reha?
Ent siis meel on järsku kurb,
Sellel kuul mul raha pold.
Naaber tahtis jõulukinki,
naine karjus osta sinki.
Ostmata jäid ahjupuud,
polegi nüüd teha muud.
Kuuse alt siis rooman välja,
Kõrist alla kallan kalja.
Ent mis selgub kohe varsti.
Jõulumees ei toonud vorsti,
kingikoti ka tal pole
Küll on kole, OI kui kole!!
Vaatan jõulutaat on paks
meenub kohe KANAL 2
Reporter, Uudised ja jutt
Jõultaat on vana pätt.
Suurest hirmust haaran kalja
Jõulutaadil pole nalja.
Jookseb eest ja karjub appi,
lubab ka et annab pappi.
Ütleb kuule armas mees,
lase minna, ära liiga tee!
Siis ma mõtlen ah las läeb
jõuluaeg ju siiski käes!
Jõuluvana naljavend,
tule tuppa näita end
aga kui su kott on tühi,
kähku uksest välja pühi.
Lumememm sa naljamees sul on punanina ees,
mustad silmad, must on suu,
nägu ümar nagu kuu,
kui sind paitab päikene sulad üpris väikeseks.
Ennemuistsel iitsel aal,
olid jõulud sedamoodi;
söödi vortsi
joodi kalja
tehti vinget jõulunalja.
Nüüd on jõulud sedamoodi;
võtad koti
tõttad poodi
vaatad, kas uut kaupa toodi!
Nüüd päkapikk asub teele.
Tal seljas on pisike märss.
Ja plaanis on jätta tal meelde
sinu väikene jõuluvärss.
Tal plaanis on õppida ära
see laul, mida sina tead,
näha korraks su silmade sära,
kuulda, kas sa ka viisi pead.
Päkapikk ei pea kimekirja
neist, kes teinud on mõned vead.
Päkapikk paneb nime kirja
neil, kes tahaksid olla head.
Sinu nime ta torkab märssi,
sinu laulu ta jätab pähe
ning ta aitab sul öelda su värssi,
kui see äkki sul muidu ei lähe.
Niisiis päkapikk asub teele,
õlal pisike naljakas märss.
Sina tuleta ruttu meelde,
oma jõuluks õpitud värss.
Jõulvana naljatilk,
miks on tusane su pilk.
Kas sa nägid, et ma õhtul,
jällegi ei võtnud rohtu?
Arvad, et mul kerge põli,
kaks kord päevas kalaõli.
Mulle sisse topitakse,
muna peale klopitakse!
hommikul neeger, ees oli peegel
vaatas end kui must, see juhtus reedel
järgmine päev oli jõululaupäev
päev oli ilus, üles tõusta oli vaev
tõusis, läx välja ja ohh sai nalja
väljas oli karge ja avastas et jõulud ongi valged!
Oh sa kitsi päkapikk!
Ära ole imelik!
Ütle Jõuluvanale,
mida meie tahame!
Ega meie palju taha-
toogu meile veidi raha.
Et saaks osta nikki- näkki,
hapukapsast, verikäkki,
piparkooke... mida muud?´
... loputaks veel veidi suud
värske õlle- kaljaga.
Kui ei saa me naljaga,
lubame, et teeme kära.
seisame, ei lähe ära
Jõuluvana saani eest!
Vaadaku siis, kuidas mees
jalgsi pändiks Põhja-raale.
Jäägu parem Eestimaale
pepu paljas, habe härmas.
Nii, et olgu parem kärmas
meie soovi täitma ta.
Tuleb ilma- aga saab!
Jõuluõhtul
(See luuletus on pärit minu lapsepõlvest)
Jõuluvana tulekuks selged
sul on salmid.
Siis,kui lahti läheb uks,
on kõik ammu valmis-
õled pestud põrandal,
verivorstid laual,
sätendava kuuse all
ootad juba kaua.
Järsku kojas lõksub link-
ootad ärevana.
Köögis kukub ümber pink-
tuleb jõuluvana.
Tuppa astub toki toel,
vatihabe kaelas,
seda kohendab ja soeb,
ema muudkui naerab.
Nägu nagu ISAL lai,
ise õhkab pakast,
näib,et kasuka ta sai
selga meie lakast.
Pärib emalt"Lapsi on?"
"Eks seesama ole!"
"Poiss kui naaskel,
aga jonn?"
"Jonnijaid meil pole."
"Vapralt mõistad lugeda,
vildid teenid välja!"
Aga memm saab sugeda,
tuba täis on nalja.
Siis kui õled tuppa toodi,
olid jõulud vanamoodi,
söödi vorsti, joodi kalja,
tehti vahvat jõulunalja.
Nüüd on jõulud sedamoodi,
võtad koti, tõttad poodi-
vaatama kas kaupa toodi!
Kord ma tegin akna lahti,
mis ma nägin-kukkus prahti,
ruttu läksin ahju juurde,
kinke kukkus muudkui juurde,
ohh sa rõõmu, ohh sa nalja,
jõuluvana kukkus alla,
tolmune ta oli ka,
pisut oli närvis ta,
siis ta haaras suure kingi,
ohh sa rõõmu, saime jõulupingi.
Jõuluvana rüüpas kalja,
Päka tegi palju nalja,
Kinkis mehele naise palja,
Põhjapõder sõi nüüd saia,
Jõuluvana, ära laia!
Õnn ja rahu tulgu majja!
Täna on tähtis õhtu,
siis kui perekond poeb põhku.
Korstnast sisse, korstnast välja,
ei see töö tunne nalja.
Kingikotid kuuse all,
siis on rõõmus Mikk ja Mall
Hea, kui sul on üks naljakas põrsas,
või siis näiteks dresseeritud konn.
Aga kusagil kummutinurgas,
olgu sul pisike õnn.
Sünnipäevaks
kingi mulle kivi -
naljakas ja augukesi täis.
Tean ju küll
et külmal südatalvel
naljalt seda otsimas ei käi.
Sellepärast
ongi mul nii põnev,
kui sa suvesoojas
seda meeles pead.
Võib ju juhtuda,
et ükskord leiad mõne,
mida isegi ehk
eriliseks pead.
Sünnipäevaks
kingi mulle kivi.
Lille närtsimine
ängistust toob vaid.
Las siis meenutab
see ränisilmne rivi -
iga aastaga ma tugevamaks sain!
Lea Tabur
SÕBRAPÄEVAL SÕBRALE
VAHEL TEEME SALATI,
AGA MITTE ALATI
VAHEL TEEME TALLE KOOGI,
VAHEL MÕNE MAITSVA JOOGI.
VAHEL TEEME TALLE NALJA
VAHEL TEEME TALLE VÄLJA.
VAHEL TEEME KINGITUSI,
NÄITEKS MÜTSI VÕI SIIS SALLI.
VAHEL TEEME LIHTSALT MUSI,
VAHEL TEEME LIHTSALT KALLI.
IGAL JUHUL EI VII SOLKI
EGA ANNA TALLE KOLKI.
/ILMAR TRULL/