Siin, selsamal hetkel, ma olengi Sina-
kõik muu on nii mõttetu, hall.
Ma tean ju, et valu ei olegi enam
kui oled mu lähedal.

Võib kildudeks kukkuda taevas me ümber-
Sina jääd ja kõik muu ei loe.
Me seisame hommikupäikese valgel,
Sinu juures on südamel soe..

Siin, selsamal hetkel, ma olengi Sina-
on Sinu mu ihu ja hing..-
Nüüd, uuesti sündides, sinule elan-
ma armastan, armastan Sind!!!

.
Ma tahaksin öelda
millest ei räägita,
aga kardan,
sest
nii ei saa,
nii pole ilus.
..
Aga
Sina ei käigi enam
neid teid pidi
ja
Su mõtted kõlavad
kellegi teise kõrvus.

Sa ei tulegi enam

ega vist.

Mina olengi ju siniste silmadega tüdruk.

Ootan Sind oma tatise ninaga
seal tolmusel teel
toominga all.

Ootan,
isegi,
kui Sa ei tule.

Kallid sôbrad .
Hommikul ärgates sillerdab päike aknale suunab särava läike
Pôsele ôrnalt mind hellitab kiir just kui hôikaks:ma olengi siin!
Aeg on ärgata sôbrake kallis unusta päevad mis olnud sul hallid.
Rôômsa ja reipana alusta päeva ,et kôik teised ka seda näevad.
Naerata rohkem kui kaunis näib elu .
Unusta mured ja südamevalu Abivajajaid aita ja toeta,
sest halbu iial ju söbraks ei loeta.

Tahaks teada mis on õnn?
Kes küll ütleks seda?
Mul on oma pere, keda
usaldan, ehks see ongi õnn?

Mul on sõpru väga palju,
ehk on õnn ka seegi?
Äkki õnneks vaja veelgi
sõpra, kes kui kindel kalju.
Õnneks pole palju vaja
sõbrad, kodu ja ka pere -
kohe õnn sul ütleb tere.
Kas ma olen õnnelik?
Mul on olemas ju kõik,
siis olengi vist õnnelik.

Pea õltsist uimane otsas
kõht näljast punnis ees
käed lehvimas laiali tuules
jalad vaevalt kannavad veel
Nii koperdan pea iga päev koju
silmad udused ja vidukil peas
mõttes tuikamas kahtlane kahtlus
kas tõesti olengi mõttetu mees?