Kord tulid mu juurde
ja palusid
:Võta mind tagasi!!
See siiski ei läinud nii...
pettus hinges, põles kui viin
Haiget tegid mu kehale, meelele...
Sulle jäid meenutama mind mu pisarad.
Aasta möödus ja armid väiksemaks muutusid...
Nüüd muutus elu, sest kohtasin kedagi,
kes minus näeb mind ja oskab hoolida,
pakkuda seda mida vajan...
vajan Armastust,
mis on puhas ja omakasupüüdmatu,
ta ei karju, ei löö...ta paitab mu pead
ja vahel sosistab :Ei leidu nii palju sõnu,
et öelda, kui väga sind Armastan!!!
nii pehme ja soe..
ta naeratab mulle oma kelmikate silmadega.
tahaks teda kaisutada,
kuid ta tõukab mu eemale..
tahab ise..
ise põrandal käputada ja tuba avastada.
nii pehme ja soe..
lõpuks jäi magama.
tahaks teda lõputult vaadata, kuid
uni saabub mullegi..
kummaline, et olen ema:-)
pole siiani veel harjunud selle nimetusega.
tunnen end endiselt, kuid
nüüd oleme kolmekesi..
ta sirutab käed minu poole,
tahab sülle, tal on mind vaja..
ta teeb mulle musi ja kalli
nii hästi kui oskab.
ka mina vajan teda.
siis kui poiss on suureks kasvan`d
saanud on tast hoopis mees
koolis käinud targaks saanud
tähtsat tööd ta päeval teeb
minu isa kõike oskab
tal on hellad kuldsed käed
kui ma küsin siis ta vastab
kiirelt õhtuks saanud päev
vahel isa leiab aega
minuga koos mängida
siiski õhtul minust hiljem
pugeda saab sängi ta
õhtul väsinult
ta kodu uksest sisse astub
oh mis rõõm
seal särasilmad naeratamas vastu
ei ole vahet sel
kas plikatirts või poisipõnn
teeb kalli isale
just selles peitubki suur õnn
Minu isa!
See luuletus on minu isast
kellest paremat pole olemas
Vöibolla ta vahest kaitseb mind liiast
aga ma pole temas midagi muutmas
Ta oskab olla hea issi
ja vahest liiga palju targutada
Ta teab millal öelda et minust ei tule missi
ilma et mind kurvastada.
Ta on ka majapidamises väga osav
ja kõik toidud on super head
Muidugi on tal õigus kaa selles osas,
et kui ma teda ei kuula teen ma jälle vea.
Mida vöiks veel tahat ühelt isalt
kes on lihtsalt üle kõige
Ta kestab meie vingumist, nii visalt
ta on ainuke kes suudab, see õige.
Kui peaksin olema sinu asemel
siis saadaksin end juba Narva
aga kuna sa oled nii heal tasemel
siis soovin sulle heas isedepäeva!
Mul on üks kass,
kelle nimi oli Sass,
ka tal on pass,
nagu sul
ja mul.
Oskab hiiri püüda,
ja ka neid ära süüa.
Ega ta pole müüa
et neid hiiri müüda.
Oskab ta minuga mängida,
ja ka mäaukudes rääkida
Mängib ta hästi palli,
pärast selle rebib mu salli.
Aga ikka teen ma talle kalli.
On mul ikka kass hea,
aga eesti keelt ei tea.
Tall on ikka hea pea.
Aga saab aru mida ma räägin,
Kui ma laulan või ma määgin
Vaikiv leheke.
Kes oskab leida vaikust siit,
see väike armas leheke.
Kes tunneb ära sügise see ikka
väike leheke.
Miks pean ma vaikselt langema ,
et jääda maha teadmata.
Ju vist on see mu elutee ,
kus käivad kõik ju sama teed.
Oh leheke sa ära kurvasta ,
peatselt sirgud uuesi ja
lehvid kogu südames.
Miks muudab meelt vaid
sügise ja lendab ikka kaugele.
Nii siiralt naeratasid veel, kui
kukkusid sa minu teel.Oh leheke
see tee on siin ,vaid ainult
minu silmades.Kui oskaks leida
sulle koha siis alati nii
rõõmsana näeks ikka sind ma säramas.
Kuid paraku ei juhtu nii ,siin ilms
kõik on teisiti.Vaikseid lehti
tuul ei taha jättab ikka kurvalt maha.
Miks teed sa nii, ma sooviks
ka siit ikka minna lendama,
kus leiaks tuul mind ülesse ning oleks
rõõmsad alati.