WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Saan on puruks,põdrad purjus.
Kingid maha jõin ma lurjus.
Siin ma istun,meel on must,
mõtlen kust saaks lohutust.
Pood on kaugel,rahad läbi,
kurat laste ees on häbi!


Hinne: 1.0/10 (1 hinne )

reaalsus (06.12.2007)

On kuuse lõhn ja küünla valgus,
on jälle uue aasta algus.
Pokaal nüüd tilgatumaks jooge
ja õnne nimel puruks lööge!


Hinne: 1.0/10 (1 hinne )

Magit (14.12.2007)

Hiied põlised Eestimaa rikkus,ammustest aegadest hoitud on neid,nüüd aga rajada soov oleks sinna millegipärast miskit,et lõhkuda neid...neid Hiidesid lõhkudes tungitakse Maaema rinda..rebitakse välja puud..tema pojad...tallatakse kinni viimsed kui ojad,ollakse julmad ja jõhkrad..Raudsed lõuad kisuvad puruks sajandeid seisnud pühad paigad,pisaraid valab emake maa....aru kül kuidas inimene ei saa sellest,et raha ei kõlba ju süüa....


Hinne: 5.0/10 (3 hinnet )

katanka (26.02.2009)

Metsad põlised Eestimaa rikkus.


Metsad põlised Eestimaa rikkus.
..ammustest aegadest hoitud on neid..
..nüüd aga rajanud inimesed on sinna( uus elurajoone), lõhkudes neid.
Rajoone neid rajades võetakse maha,ilusad puud ja pähklisalud..
..vaadata seda kõike on kõvalt nii valus.
Raudne kopp aga aina avab oma metalseid kihvu..
..kiskudes puruks, ``Maa Ema`` rinna..
..jättes tohutud haavad sinna.
Sellest aru kuidas kül inim loomus ei saa..
..et murda kui metsa ``hing..``
..kaob ühel hetkel ka ELU RING.


Hinne: 6.2/10 (6 hinnet )

katanka (09.10.2009)

Elu on mäng.
Mille lavaks on säng.
Mõni talent mängib mitmes teatris.
Võib-olla peetakse lugu tast seal siis.
Üks teater vaid truuks on loodud mulle
ja see-eest pistab elu mu tulle.
Elu on mäng.
Me maskiks on äng.
Tuulest viidud ja tormist toodud
pilvisse maetud.
On õnne vaid neil
kes maskid kord
puruks saab saetud.


Hinne: 7.5/10 (2 hinnet )

stannum (12.02.2010)

Öö.

Mu telefon vaikib ja tühi on tuba,
vaid muusika mängib ja öö küsib luba,
et tulla mu tuppa ja katta mu palet,
sest tema on näinud nii tõde,kui valet.
Ei saa ma ju keelata sõpra,kes iial
ei jäta mind üksi mu muredes siia,
kus sina vaid külas käid,jääda ei saa.
Kas olla nii kindel ma sinule saan?
Ning seepärast heidan end südaöö rüppe
ja käristan puruks kõik siduvad kütked.
Sest öö on mu sõber,kes alati tuleb,
ei lahku ka siis,kui surm silmad suleb...


Hinne: 9.4/10 (25 hinnet )

Kaja (06.06.2010)

Hiied

Hiied põlised Eestimaa rikkus,ammustest aegadest hoitud on neid,
nüüd aga rajada soov oleks sinna millegipärast miskit,et lõhkuda neid...
..neid Hiidesid lõhkudes tungitakse Maaema rinda..
Rebitakse välja puud..tema pojad,tallatakse kinni viimsed kui ojad.
Ollakse julmad ja jõhkrad..
Raudsed lõuad kisuvad puruks sajandeid seisnud pühad paigad.
Pisaraid valab Emake maa....
...aru küll kuidas inimene ei saa..
.....sellest,et RAHA EI KÕLBA JU SÜÜA!.


Hinne: 9.5/10 (4 hinnet )

katanka (26.12.2010)

Väike plikatirts tõttas paljajalu
üle kruusase tee.
Teravad kivid kriimustasid halastamatult
tüdruku õrnu roosakaid jalgu.

Valus, ai, kui valus!
Lapse helesinised silmad
täitusid soolaste pisaratega.
Ta jooksis edasi.

Vesi ei mahtunud
enam silmisse ära
ja voolas tüdruku
erkkollasele satsidega lemmikkleidile.

Eemal terendas roheline aas.
Tirtsu valust moondunud näole
ilmus pisike naeratus.
Veidi veel ja siis on hea...

Oma kujutelmades ta juba kõndis lillelisel väljal,
rohulibled tundusid lausa vatina,
muru tegi õrnalt pai
hellaks muutund jalgadele.

Mõni samm veel...
Ja tüdruk astus unelmate aasale.
Äkki, selle asemel, et rõõmustada,
ta seisatas.

Seal õitsesid ju lilled,
ei neid saa puruks tallata.
Nukralt astus lapsuke
kividele tagasi.

Jätkus teekond valusalt,
kivid veelgi teravamad.
Pisarad taas täitsid silmi,
ei kuivaks jäänd ka kleidike.

Hoolis plikakene rohkem lilledest kui iseendast.


Hinne: 8.2/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (03.09.2011)

Halli lootust näevad mu silmad,

ka siis kui päikeselised ilmad.

Minu jaoks elu pole enam miski

kuid ma ootan, ma ootan siiski.





Ma ei tea mis ees mind ootab,

õnne enam ei julge loota.

Sest korraks vaid, on mu juurde ta tulnud

ja siis jälle, ruttu äragi surnud.





Ära ehmata kui näed neid silmi

nagu mingit õudsat õudusfilmi.

Ja mu süda on puruks löödud

ning viimasedki rõõmud ära viidud.





Nüüd naer mul ammu lukutaga

ja ega pisaradki, need ei maga.

Naeran hoopis teist moodi

ja nutan siis kui lähen voodi.


Hinne: 5.3/10 (3 hinnet )

Diana Sepp (15.11.2011)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww