Et oleks Sinu silmis ikka sära
ja elu pakuks rõõmu, rahuldust,
et iga aasta oleks õnnele uus värav,
tuues kaasa väikest seiklust, rahutust,
sest igav olek elada ei kire, leegita
tüürida elu vaid tavade ja reegliga,
ei elu möödu tõusu ega mõõnata,
kuid Sina lase õnneleegil lõõmata.

Külmade linade põhjatu krabin,
sügavasse unne suikunud keha viimane vabin.
Sisemise tõrviku tahmav sära,
tõrjub monstrumeid,kui kappav mära.
Vaikuse varjus loon oma pildi,
''Erevalge seiklustemaailm'' sildil.
Kosmiline kõiksuseloov jõud allub minule,
ning see kuulub ka sinule!

Elu on kui päikene taevalael,
vahel ka pisarad, nutt ja naer.
Elu on kui lind, kel tiibades rutt,
elu on seiklus ja muinasjutt !

Elu on kui kevadel tärkav rohi,
elu on vaiksete metsade kohin.
Elu on kui laps, kes mänguhoos,
vahel ka õnn ja õnnetus koos.