Pime öö, jõuluöö.
Jõuluvanal puss on vööl.
Ärikas tal seisab teel,
suleb jõuluvana tee.
Kõval häälel pasundab,
nõuab jõuluvana kasukat.
Jõuluvana karamees,
ärikale ära teeb!
Jõuluvana nurga sees,
jõulutossud jalgades,
seljas ilus jõulupusa
kirjaga: "i love u.s.a."
Nõnda üksik ärimees
seisab jõuluvana ees,
läinud "love" ja läinud raha,
meel on kurb ja süda paha.
Aga äkki läbi tusa
kostub kuskilt jõulumusa,
ärimees kui unest ärkab,
temas jõuluilu tärkab
jõulutaevas paistab kuu,
unisesd on pöösad puud.
vaikib loodus seisab töö,
saabunud on jõuluöö!
Pöialpoisil pöial suus,
leidis metsast jõulupuu.
Miks ta seisab pöial suus,
kui sai kena jõulupuu?
Poiss on väike,
puu on suur -
KUIDAS KOJU VIIA KUUSK?
Väljas sajab pehmet lund,
nägin jõuluvanast und!
Nüüd ta seisab minu ees:"
Tere,tere jõulumees!"
Jõulutaati ootan väga,
sest see mees on lahe säga.
Kingikotis igat värki,
Hugo Boss-i, Armani särki.
Päkapikud jõivad peeti,
Aprillist saati kokku veeti.
Kallleid kelli, mõne maali,
kõik mis Pärnu mnt.saadi.
Loodan et see Jõulumees
seisab ka mu ukse ees!
Kingikotti paneb käe,
Ja kullaäri nänni näen!
Päkapikk ma ootan sind,
ootust täis on kogu hing,
aknalaual seisab king,
peagi aastal täis saab ring!
Jõuluvanal paha tuju,
seisab nagu marmorkuju.
Eile ennast täis ta kaanis,
hommikul end leidis kraavis.
Kingikoti maha jõi,
põdrad kõik sakuskaks sõi.
Akna all ja ukse ees
seisab kaval lumemees.
Mõtleb nalja teha vähe,
pistab porkna püsti pähe.
Porgand peas on üsna äge.
Terav, punane ja vägev.
Küsimus on ainult üks: kuhu panna karvamüts?
Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.
Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.
Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.
Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.
Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.
Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.
Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.
Öö on selge. Kõrgel kuu.
Läige üle lume.
Härmas seisab iga puu.
Taevaserv on sume.
Tuled paistavad siin ja sääl
säral läbisegi...
Eemal kuulda kiunuv hääl:
rigisemas regi.
Vaikne, ilus talveilm...
Astun üle hange...
Ukse poole pöördub silm-
külm on õues kange!
On Eestimaa väike,
külm lumi ja jää,
karmkaredad talvekuud.
Ja rahvas on väike
ja suureks ei saagi
ning seisab keset põhjatuult...
Härmas on metsad ja valge on maa, metsa all sahinal sõidab üks saan, põhjapõdrad seal rakkes on ees,
Kes see küll istub seal saani sees?
Saan on küll väike, kuid koorem on suur,
koorma peal seisab suur jõulupuu.
Kes see küll olla võiks muu,
kui meile kõigile kauaoodatud jõuluvana!
Jõulud on juba käes,
ema seisab küünal käes.
Kõik ootavad jõuluvana,
Ära seda maha maga!
Jõulud juba täies väes,
varsti uus aasta käes!
Jõuluvana tore mees,
varsti seisab ukse ees,
kingikott tal suur see käes,
kuid see kott on kinke täis.
on ilus aeg,see jõuluaeg
mu silmis siis vaid rõõmu näeb
on kaunis puu,see jõulupuu
siis süüdatakse küünal suur
on ilus laul,see jõululaul
kui kõrvus kostab aisakell
on tore mees,see jõulumees
kes seisab minu lapse ees
on seljas kott.suu habemes
ta parim sõber lapsele
oh jõulumees,oh jõulumees
sa võinud minu SÜDAME
Jõuluõhtul väike päkapikupoju
seisab akna all ja ootab isa koju.
Päkapikuema võimatult ta tüütab,
millal isa tuleb, kuusel küünlad süütab.
Päkapikuisa pikal talveteel,
sõidab, sõidab jõuluvana reel.
Südaööl saab päkapikuisa koju,
aga juba magab päkapikupoju.
Isa oodata ei jõudnudki ta ära,
uinus enne ta, kui süttis küünlasära.
Päkapikuisa käib ju jõuluööl jõuluvanaga koos jõulutööl.
Hommikul, kui päkapikupoju ärkab,
otsemaid ta kahte tähtsat asja märkab.
Päkapikuisa magab kindlalt kodus,
jõulukuuse all on kingipakid rodus.
LÕPEB KOOLI TALVEUNI!
Imevaikse sahinaga
pilvist alla langeb lund.
Lume all maamullas aga
lillejuured näevad und.
Härmas pärna okste vahel
paistab mingi tume laik.
Kas sa tead,et seal on kahel
hakil mõnus elupaik?
Koolimaja suur ja hele
seisab pärna alleel.
Praegu paistab kõikidele
vaikselt uinuvalt ta veel.
Aga oota hommikuni -
kõik saab teiseks üleöö!
Lõpeb kooli talve uni,
algab koolilaste töö!
/Leelo Tungal/
Tere, armas kallis jõulumees!
Päkapikk nüüd seisab Sinu ees
Kui on mõni sinu abimees,
unustanud mõne sussi täita
Olen mina Sinu väike abimees,
aitan tühje susse täita.
Õues seisab lumemees,
tal banaanist nina ees.
Õuenurgas lumehang,
lumehanges bumerang.
Tuli maha lumi
ja karul tuli uni
Lumi on nagu valge vaip
kuna tal on oma paik
Lastele meeldib lumega mängida
aga ise nad palju hänfivad
Lumi tuleb talveks maha
meie kauni ukse taha
Lumi suvel seisab taevas
sest mu isa auku kaevas
Lumi on üks tore asi
kevadeks ta koju kasib
Jõuluvana sõidab pma saaniga
oma suure plaaniga
Päkapikud käivad sussist-sussi
mis siis kui lapsed omadega vussis
Jõulud vahel mustad ole
nii see väga kole
Valged jõulud on parimad
lapsed ennast harivad
Jõulud on suur püha
vahel tuleb ka köha
Pall ja pall ja veel üks pall
kes see seisab meie seas
kaabuks kuklas ämber hall
paljal kõhul nööbid reas
nina pole lihast luust
hoopis tükist porgandist
lume sadu mööda suud
mees on selle torgand vist
Hommikuti siis, kui ärkan,
uni silmist kohe läind.
Vaatan akent, vahest märkan,
ehk päkapikk on aknal käind.
Hiilin vaikselt, olen kuss,
vahest märkan teda ma.
Aknal seisab punnis suss,
päkapikk sai minema.
Kullakallis Jõulumees,
üks murelik muti seisab su ees.
Tead, salm ei jäänud mul pähe
ja laulda ma ei saa, sest hääl on kähe.
Ma tantsiks, kuid mu varvas on haige.
Ehk oma kingi ma saan, kui sulle pai teen?
Keset lumist välja
seisab kuusepuu.
pilve tagant välja piilub
särav kuu.
Kohe jälle hakkab
päkapikkul töö.
Lumesadu lakkab,
käes on jõuluöö.