Mul on päkapikud käinud,
aga mina neid ei näinud
nägin ainult kingipakke
nüüd ma hüppan rõõmust lakke.
Tänama peab jõulutaati,
tema ju need kingid saatis.

Agar pagar ahjuplaadil,
Tegi valmis piparkoogi taadi.
Ent kui taat sai ahjust võetud,
Hakkas pagaril tast kahju.
Kahju oli taati müüa,
Kahju oli taati süüa.
Viimaks mõtles ta
Paneb kuuseotsa ta
Jõuluehteks rippuma.

Jänkuema metsarajal
oma ringe jooksmas käis.
Tema jälgi öisel ajal
põlluääred olid täis.

Jänkul jõuluõhtul unus,
et ta pelgab jahimeest.
Tagasi siit metsa punus
hoopis jõuluvana eest.

Nõnda vapper jänkuema
põõsavarju seisma jäi,
oli õnnelik, et tema
jõulutaati näha sai.

Kell on 12 peagi löömas,
jõulutaati ootan,
päkapikud tasahilju
teevad viimseid märkmeid.

Ukse taga mingi kobin,
naabri kass see kräunus,
avan ukse- hoov on tühi
taamal koer see klähvib

ukse sulgen ja veel ootan
siukun peagi unne
hommik koidab- vaatan ringi
kuuse alle on komme

Sõidan jõuluks koju,
aastaid pole käinud
memme taati näinud,
näitan neil oma poju.

rõõmust' vanad kortsud
võttes sülle lapselapse.
klaaritud sai vanu apse
maetud tüli portse.

jõuluõhtul saabus
rahu, vaikus maabus,
peres kõik viimaks laabus

uus aasta uut moodi,
pere armsalt koos
õitseb kui valge roos-
nii aastat uut loodi

Metsateel kus kodutare,
kuulen, keegi kopsib -
see vist mõni rähnipere
õhtust toitu otsib.
Ei see pole rähnist lind,
ehk ma eksitasin Sind,
see ju keegi tuttav mees,
kel nii valge habe ees.

Metsateel kus kodutare,
loomad saatmas taati,
tares ootab lastepere,
teda suvest saati.
Taati vastu võtab pere,
kõik nad ütlevad tal tere,
küsivad, kus olid Sa,
miks meid nii harva külastad.

Metsateel kus kodutare,
koju jõudis inimvare,
kes on aina Soomes tööl,
ei ta maga ei ta söö,
sest, et pere kinke nõuab
nii kui isa koju jõuab.

Jõulutaati ootan väga,
sest see mees on lahe säga.
Kingikotis igat värki,
Hugo Boss-i, Armani särki.

Päkapikud jõivad peeti,
Aprillist saati kokku veeti.
Kallleid kelli, mõne maali,
kõik mis Pärnu mnt.saadi.

Loodan et see Jõulumees
seisab ka mu ukse ees!
Kingikotti paneb käe,
Ja kullaäri nänni näen!

Vaata seda haljast kuuske
metsa serval õõtsumas;
tüvi sirge, oks tal kerge,
nägu lahkelt naeratab.

Hõissa taati! kiirel sõidul
hobu sinna juhata,
jõuluehe saani tõsta
ja siis koju kihuta.

Lumi laulab, hobu hirnub,
saanitallad välguvad.
Meie taat ja väike poisu
jõulud koju kannavad.

VÄIKSEL SAAREL MAJAKAS
PLINGIB ÜLE TAEVA,
JÄLGIB MERD, ET VAJA KAS
PÄÄSTA MÕNDA LAEVA.


JÕULUÕHTUL AGA TA
OOTAB LÕUNAST SAATI.
POLE AEGA MAGADA.
OOTAB JÕULUTAATI.


JÕULUMEES JU ÜLE VEE
SAABUB PÕHJAKAAREST.
JÕULUÕHTUL JÕULUTEE
MÖÖDUB JUST SIIT SAAREST.


MAJAKAVAHT TORNI SEES
KEEDAB JÕULUKOHVI,
SELLEKS ET SAAKS JÕULUMEES


ENNE PIKKA JÕULUÖÖD,
ENNE HOOLSAT JÕULUTÖÖD
KRUUSI KUUMA KANGET KOHVI.

Jõulutaati ootab laps,
ootab ema, ootab paps.
Ootab koer ja ootab kass.

Päkapikud akna taga
ikka siis, kui mina magan.
Tahaks kordki näha neid,
silitada nende päid.
Kahjuks mina neid ei näe,
kuidas lood on sinul?

Särab kuusk ju tulemeres:
kulda, karda küljes tal.
Jõulutunne igas peres,
varsti kingid kuuse all.

Oodatakse jõulutaati:
sõidaks juba õuele!
Juba ammu - suvest saati
suss on seatud aknale.

Oodatud on tõesti kaua.
Kui ta tuleks rutem vaid!
Vanale ma hästi laulaks.
Kingitusi toob ta häid...

Palju päkapikke õues,
jõulumeeleolu põues.
Taati ootan päeva, kaks,
jõulurõõm läeb suuremaks!

Head ja lahket nääritaati,
vahutavat õllevaati,
aasta lõpp see ilus olgu,
aasta uus veel parem tulgu!!!

Miks küll jõulud veel ei tule?
Vaatan välja, näen lund.
Ära saatnud oleme suve,
imetlen, kuni saabub öötund...

Õues tuiskab ja valge on maa,
ma magan rahulikult.
Unistus see täitub ka,
jõule ma ootasin kannatamatult.

Ärkan hommikul hämaras,
õnnelik ja rõõmus.
Näen, et kuusk on säramas,
jõulutaati ootamas...

Kas on keegi näinud teist
seitsetsada seitsetteist
nääritaati nääriööl,
kotid seljas, nääritööl!
Igaüks teist vastab ei,
aga mina nägin neid.
Tulid kümnekesi reas,
suured tutimütsid peas.
Äkki taadid sel paraadil
polnudki me nääritaadid,
olid hoopis hotentotid,
kõigil pea peal suured potid,
sest et hotentotimaal
ei käi taadid kotiga.
Hotentotid võtsid potist
aad ja eed ja uud ja jotid,
kinkisid need tähed mulle,

loen:

HEAD NÄÄRITUJU SULLE!

Nüüd jõulukuuse tuppa tõime
ja palju piparkooke ära sõime.
Varsti kingitused kätte saame,
jõulutaati vaid ootama peame.

Hilistest halladest saati
igatseb iga laps lund.
Lumega koos jõulutaati
kätte kui jõuab see tund.

Väljas on härmatand oksad.
Südames hingel ent soe,
headust kui märgata oskad.
Muu siis üldse ei loe.

See ongi jõulude mõte.
Ka andmis- ja saamisrõõm.
Anda parem on- see on tõde!
Hinge jääb sellest rahu ja rõõm.

Kaasaegsed jõulud.

Akna taga vihm ja pori,
kuskilt kostab kõva norin.
Jõulutaat on suikund unne,
päkapikke ta ei tunne.

Päkapike lood on kehvad,
kingikott on teinud vehkat!
Jõulutaat end tõmmand pilve,
päkapikel kurb on ilme.

Leida võiks ju uue taadi,
poris sõiduks pole saani!
Kingikott kust leida üles,
jõulutaadi uimas kerest?

Päkapikud näevad vaeva,
üürivad nad õhulaeva.
Kingid uued abi korras,
juba ootavad neid Norras.

Päkapikel jõud ei rauge,
kuigi sõit on olnud kauge.
Kinkidega kõik nüüd korras,
tagasi nad jõudsid Norrast.

Päkapikud leidsid uue,
jõuluvana uhkes kuues.
Kingitusi meil, kes jagaks
ega narkouimas magaks.

Pilve tõmmand jõuluvana,
päkapikud viisid ära.
Enam seda uimas taati,
nähtud pole sellest saati.

Vahutavat õllevaati,
head ja heldet Jõulutaati,
Aastalõpp see tore olgu,
aasta uus veel parem tulgu !

Tiliseb tiliseb aisakell,
käes on jälle jõulud meil.
Jõulud need on rahu aeg,
kus jälle palju kinke saab.
Lastel kõigil näos on sära,
jõulutaati ootamas.

Jõulutaat sa tule juba,
meil rõõmsaid lapsi täis on tuba.
Kõik ootamas on särasuil,
mil kingikotti näha juba võib.

Kui sa aknast valja kaed,
jõulutaati seismas naed.
tal on saanis kingitusi,
vastu soovib ainult musi.
Lastelt kuuleb luuletusi,
anna talle maiustusi.
Ole ikka virk ja kraps,
uuel aastal parem laps.

Vanaisa õllevaat.

Mäletan veel oma taati,
tema vahvat õllevaati.
Kuidas ta sealt rahuga
laskis õlut vahuga!
Jõuluvana seda proovis,
taadile siis õnne soovis.
Rõõmu tundis minu taadist
ja ta vahvast õllevaadist.

Kadunud on ilus suvi,
õues jälle pehme lumi,
lapsed jõulutaati ootvad,
kingitusi temalt ootvad.

Mulle jõuluajal kästi,
õpi salmid pähe hästi,
aga nüüd mu salm on otsas,
kuusepuu on alles metsas.

Jõuluõhtul säras kuusk,
lastel rõõmust naerul suud,
rõõmsasti kõik laulavad,
jõulutaati ootavad.


Jõuluõhtul säras kuusk,
lastel rõõmust naerul suud,
rõõmsasti kõik laulavad,
rõõmsaid pühi soovivad.

On tulemas nüüd jõulud need,
mil tassi kallame me teed.
On tulemas nüüd külmad ilmad,
kõigil peas suured silmad.
Nüüd päkapikud käivad ringi,
küpsetavad suure kringli.
Jõulutaati oodatakse veel,
juba on ta siia teel!