JÕULURAHU
Jõuluõhtul igal pool on rahu,
terves ilmas kuskil pole sõda.
Jõuluõhtul kuskil pole pahu,
siis ei sobi üldse tülitseda.
Üle maa on valged lumelipud.
Tuules tunned karget õnnesoovi.
Siis, kui paha sõna suhu kipub,
seda lihtsalt unustada proovi!
Jõuluõhtul ükski laps ei riidle,
ei siis sobi pilgata või laita.
Ja kui teine pahuralt sind piidleb,
võta julgus kokku, teda paita!
Võbiseb küünlaleek kuusel.
Selles on soojust kui tunned..
Selles on valgust, kui vaatad..
Selles on soovid kui kuuled..
Jõuluööl käib ingel igas toas,
lendleb sääl ta küünlavalgus joas.
Silmaga Sa vaevalt teda näed,
siiski tunned, et ta soovib hääd...
Kuuseokstelt tõuseb jõuluhõng,
ingli juustes särab karralõng.
Paitab kaisukaru sinu peos,
räägib muinasjuttu unenäos...
ärkan hommikul - seitse on kell
tormituuled väljas keerlevad
kas tõesti on see pakane , hell -
kellega koos leht väljas veerleb.
Oh kus on see soe ja kuum suvi?
see ilus suvevaheaeg meil,
Kas talveootuses tunned huvi
kuidas aeg läheb edasi teil?
Ruttu riidesse nüüd panen,
kooli ju vaja minna,
kuigi mida varem seda parem,
aga kuna kooli jõuan veel sinna?
Varsti on talv meil käes,
mantel seljas ja lumi maas,
öösiti päkapikke näen.
Vaatan siia, vaatan sinna-
Aknast juba lörtsi näen
kus mu sall ja kindad?
külmunud juba mu käed.
Oh issand kas tõesti ongi nii,
et detsember tuleb
või see ongi siin?
veel mõni õhtu oma silmad sulen
ja lõpeb mu ootuste piin,
näen ohtralt igalpool lund
oh jõuluvana kus oled sa?
on tulnud jõulutund.
Või ma olen unustanud
olla tubli ja hea,
kas olen karistatud
või teinud vea?
Ootan kingitusi ja jõulupuud
sest aasta on möödas,
ja luule jälle suus
ning pärast seda
on juba aasta uus.
Väreleb küünlaleek kuusel:
selles on soojust,kui tunned,
selles on valgust, kui vaatad,
selles on soovid, kui usud...
Kuuseokstel sädelevad tuled,
imeliselt hellaks muutub meel...
Jõuluvana peagi külla tuleb,
lapsena end täna tunned veel.
Kuigi palmikut sul pole enam pikka,
käedki jutustavad tehtud tööst,
küünlavalgel meenub sulle ikka
lapsepälve kaunis jõuluöö...
Kuuselaps see tahtis minna
käharpeade seltsis ka
jõulupuuks me suurde linna.
"Tulen varsti!" hõikas ta.
Seda kuuldes kuusevana
vangutas vaid valget pead:
"Võõrsil tunned kerjajana
palju muret, vähe head.
Mets on õppinud nii mõnda.
Metsa seadus kõlab nõnda:
kes kord siit on läinud, need
tagasi ei leia teed.
Tagasi ei leia teed..."
Kui vaikselt lumehelbeid sajab
ja õrnalt kellahelin kajab,
siis tunned, kuidas küünlaleek
su hinge soojaks, hellaks teeb.
Vobiseb
küünlaleek kuusel.
selles on soojust,
kui tunned...Selles
on valgust, kui
vaatad...Selles on
soovid,kui kuuled...
JÕULUVANA,KULLAPAI
PÄKAPIKK MUL PAKI TÕI.
SA JU TUNNED SEDA MEEST,
TÄNA TEDA MINU EEST.
TÕID SA TEISE PAKI VEEL,
SELLESTKI ON HEA MU MEEL,
TASUKS TEEN SUL PIKA PAI,
EMA JUBA ÜHE SAI.
Jõuluvana, kullapai.
Päkapikk mul pakki tõi.
Sa ja tunned seda meest,
täna teda minu eest.
Tõid sa teise pakki veel?
Sellestki on hea mul meel.
Tasuks teen sul pikka pai,
ema juba ühe sai.
Jõuluvana kulla pai ütle kas sa tunned seda meest tema loeb sul salmi minu eest.
Kui tunned et kipitab kurgus
ja meel on lõpmata kurb.
Kui tunned, et laugude varjus
on soolane pisaraturd
Kui maailma soolases pihus
on südamel jäiselt külm
ja nurjunud tegude sisus
on sõitnud su mõtetetõld.
Siis sõber,
naera me hea sõber.
Naera ilmale otse näkku
ja soojus su soontesse tuleb,
mida rohkem sul naeru jätkub.
sõprus on nagu püksi pissimine-
kõik näevad seda,
aga ainult sina tunned
selle tõelist soojust.
aitähh sõber ,et oled
piss mu püksis.
Soovide kaevul ei olegi põhja,
kätte sealt ilmaski kõike ei saa.
Püüad sealt pärleid käsi haarab vaid tühja,
tõeline aare jääb leidmata.
Leia sealt kaevust hellust ja SÕPRUST ja hoolitsust.
Suuremat aaret elus olemas pole,
kui tunned Sõprade lähedust!!
Ilusat sõbrapäeva!!
On see sõber,- kes tolkneb sul kannul,
on see sõber,- ked näed igal sammul.
On see sõber,- kes vaid kehitab õlgu,
on see sõber,- kes sult võtab vaid võlgu
EI
On sõber vaid see,- keda tahaksid näha,
on sõber vaid see,- kellega koos kõike teha.
On sõber vaid see,- kellega koos veedad puhkust,
on sõber vaid see,- kelle üle tunned uhkust!
VAIKUSE RADA.
Ma kuulan tuult et püüda sosinaid ta iilist
ma vihmapiisku oma näole lasen langeda
ja nende puudutuse malbes, märjas ilus
on minu hingust,see sind soojendab.
Sa päiksena mu päevi muudad kauniks
su kiired paitavad mu hinge ilusaks
ja kui ma lähen siit, viin kaasa kõik mis andsid
ja minu lahkumine teeb su tugevaks.
Sa ära kurvasta, ma tulen ükskord jälle
ja siis me tunded ühte sulavad
nii nagu vihmapiisad moodustavad järve
ja jäävad igavesti sinna elama.
Kui me ei kohtu enam ja sa tunned kurbust
siis lase tuulel viia igatsus ja äng
ta toob need minu juurde ja sa äkki tunned
on pisaratest sinu nägu märg.
Kas on need vihmapiisad või on valu hingest
sul püüdnud kaduda ja jätnud jälje sest
toob homne päev su rõõmud minu juurde
ja olen üleni su embuses.
...Miks meri on rahutu
...miks sõber on ohutu.
...miks lootus on õnnetu
...miks inimesed on hingetud
...miks ootus on lõpmatu.
Seda kõike küsi merelt.
Kui sa kuuletud ja tunned
mida meri jutustab.
Seisata ja kuula
mida ütleb süda.
Elus ära astu tundmatul
rajal.Tundmatul
rajal ava silmad
leia südamega väljapääs
õigele rajale.
Arndesta inimestele
kelle saatus pole kerge.
Õigel teel astudes tunned
end nagu päikse kiir taevas.
Seisata ja kuula
mida ütleb süda.
Elus ära astu tundmatul
rajal.Tundmatul
rajal ava silmad
leia südamega väljapääs
õigele rajale.
Arndesta inimestele
kelle saatus pole kerge.
Õigel teel astudes tunned
end nagu päikse kiir taevas.
Elu kaugused mõõda sammudega.
Südame tundeid kuula, südamega.
Elus eksitud teid ära kahetse.
Südames valud maha mata.
Tea ,et oled eland elu mis
on väärtuslik.Õppetund
on õpetlik.
Kui oled kukkund ,
löö käega ja tea ,
et sa pole üksi.
Kahetsemiseks
pole põhjust,
pisarad tuhmuvad.
Sära ära iial kaota.
Tunne rõõmu lastest ,
loodusest kes kunagi
sind üksi ei jäta
ka siis kui oled
haiget saand.Õitse
edasi ja tunne ,et
elus pole kukkumine
valus.Tee kus
käid on ammugi tuttav.
Vaiki, kui tunned ,et saad
kõigest üle.Astu vapralt edasi
sära nagu poleks midagi.
Lilled oskavad rääkida.
Mõista neid ,kui nad vajavad.
Hellita ja hoia, kui ta seda vajab.
Lilled annavad parima ,
et avastada neid teises valguses.
Tunne rõõmu ja sära lilledest.
Kui sa tunned üksildust, tea et nad on alati sinuga koos.
Õis sünnib hellusest ja armastusest.
Sära aga valgusest ja päikesest.
Sõnad mida ta sulle ütleb ,
pead mõistma ,kui tähtis oled neile.
Ilma lilledeta ei sünni rõõmu ega armastust.Ole päike keda vajab.
Sära õrnalt südames.Seda kõike
tunneb temas ,rahulolu õites.
Oled hea ,või oled paha ,
lilli ära unusta .Tunne rõõmu
tema säras usaldust ära unusta.
Kaunis õis sa pane põue.
Särad terve elu õues.
mida sulle soovida?
Ei teagi...
Kuid siiski..
Jää alati lihtsaks ja heaks
Naera,kui vaja,nuta kui pole pääsu.
Armasta kui tunned,et ei saa selleta elada.
Vihka,kui tunned,et sul on õigus.
Ja oska olla õnnelik...
Tere taat, sa tunned vast
seda väikest mudilast,
kes su habet ükskord paitas,
kes sull' koti selga aitas.
Nüüd ma pole enam väike,
paremini oskan kõike.
Aga kui saan päris suureks,
sputnikuga viin sind kuule!
Kuskil kaugustes on kisa,
seda kõike kuuled ise.
Tormad sinna leiad sõbra,
kes on olnud sinu isa.
Vaatad ringi leiad sõbra
kes sind tahtis üllatada.
Oled usin, kutsud sõpra,
kuulad ära tema mõtted.
Tunned teda südamega,
sõprust sa ei unusta.
Lendad siia - lendad sinna ,
sõbra käsi kõige kindlam.
Otsus oli õige tehtud
sõber südamega leitud.
Soovin sõprust hinnata
ikka silmis särada.
Sõber sõpra tunneb ikka
alati on tunded pikad...