Jõulu ootel

Lumevaip sädeleb niitudel hele,
liigagi särav ta silmale-
päike see vööte veab põrandale,
ilm on minemas külmale.

Istun aknal, jäärooside taga,
rüppe on vajunus kiire töö,
südames küdemas küsimus vaga;
millal saabud,oo jõuluöö?

Emake ketrab ja ümiseb tasa,
temagi jõuludest unistab.
Vaatan välja ja ümisen kaasa,
päike jääroosidel naeratab.

Kuis on nii armsad need ootusepäevad,
detsembri külmad ja tuisanud tee,
südamed tund-tunnilt soojemaks läevad,
silmi toob ootus ja igatsus vee.

Õnne,tervist,rahu,rikkust
hinge hellust,südamlikkust.
Lastest rõõmu,mehest uhkust,
parasjagu tööd ja puhkust.
Et sa vaiksel sisesunnil,
üksiolemise tunnil
võiksid julgelt ütelda:
Nii on hea ja tore elada!

Veider Saatus

Kummalisel öisel tunnil,
sammun võõrasse kohta,
et silmitsi seista saatusega,
mis mind elutuks nõiub.

Mingil tungival sunnil,
järgnen sinuga kohta,
kus õnn lõppeks vaatusega,
mis mind vangiks nõiub.

Sel ilusal tunnil,
mil kuuled saasta minu kohta,
mis sepitsetud võimsa lootusega,
mind kildudeks raiub.

Hülgad mind raevunud sunnil,
õudsemasse närbunud kohta,
kus silmitsi seisame saatusega,
mis meid mõlemaid elutuks nõiub.

Sel kurval närbunud tunnil,
mil kuulen kaunist luulet su kohta,
mind võluvalt petab saatusega,
mis mind andestamatult hoiab.

Hoiab saatus mind kurjal sunnil,
eemal sinust, saates mind kohta,
kus võitlen võimsa lootusega,
imetleda jälle sind, keda õnn kõrgelt hoiab.

Elutult kurval sunnil,
sammun veidrasse kohta,
kus pesitseb vaid õud tühja saatusega,
mis mind sinust eemal hoiab.

Kairi Kuusemaa

Ühel hetkel võid kaotada ennast
teisel hetkel taas leiad end
ühel päeval paitamas päikesekiired
teisel päeval oled vihmast märg
ühel ööl lahistad nutta
teisel ööl näed magusat und
ühel korral võid eksida sohu
teisel korral oled õigel teel
ühes tunnis on minuteid rohkem
teisel tunnil aeg kiiresti läeb
ühel sekundil polegi tähtsust
teisel sekundil on õnn su käes

Kurbus.
Tahti taevas on tihti
motted on risti,
pimedust on koikjal,
valgel lumel oisel tunnil,
metsa rajal,oue najal.
Piilud taevasse ja markad
tahesadu tarkab
uhe neist omale valid
haarad pihku,tuppa tirid
et onn oleks jaadav
kogu minu eluks.

Kaunis kui jaa jarve pinnal
saraks kui teemant ehtes.

Kurbus hetkeks motteisse vajub,
leiad end selili hangest ja sajus,
justkui pehmes sangis tajud,
argata poleks veel tarvis nii vara,
tunne nii varske
habras veel hetkel,
mojub hingele hoolivalt,hellalt,
taastades aegu,mis moodunud praegu.

Kurbus.
Tahti taevas on tihti
motted on risti,
pimedust on koikjal,
valgel lumel oisel tunnil,
metsa rajal,oue najal.
Piilud taevasse ja markad
tahesadu tarkab
uhe neist omale valid
haarad pihku,tuppa tirid
et onn oleks jaadav
kogu minu eluks.

Kaunis kui jaa jarve pinnal
saraks kui teemant ehtes.

Kurbus hetkeks motteisse vajub,
leiad end selili hangest ja sajus,
justkui pehmes sangis tajud,
argata poleks veel tarvis nii vara,
tunne nii varske
habras veel hetkel,
mojub hingele hoolivalt,hellalt,
taastades aegu,mis moodunud praegu.