Ei uskund veel eile
et aeg on määrand minu teele
tulevikku sünget,kannatust
ja üksinduse igavust

karm tõde on tänaseks see
aeg, see võitmatu isand
julmalt on kohelnud mind
võtnud ta selle mis edasi viis
võrdse võimaluse teiste seas

kuid elujanu elab veel
ta saatusega jonni ajab
ei alla anda pole tahet
armu tunda
hing soovib veel

Elas kord üks väike laps
Kes oli muidu virk ja kraps
Kuid ta ei uskund imedesse
Ega päkapikkudesse
Kuid ükskord vaiksel talveööl
Siis kui pikud olid tööl
Ärkas lapseke unest üles
Ning avastas et keegi tema süles
See oli väike päkapikk
Lühem kui tuletikk
Kuid laps, see arvas et näeb und
Sest käimas oli kesköö tund
"see pole uni" ütles pikk
"kuigi see tundub sulle imelik"
laps see ikka ei uskund päka juttu
vaid läks hoopis uuesti tuttu
Kuid hommikul kui paistis päike
Ärkas lapsekene väike
Kuid miskit paistis padja all
Seal oli päkapiku müts ja sall
Laps sai aru, et ta oli olnud pime
Siiski olemas on imed
Päkapikk – see on ikka tõsi
Kes lastele teeb üllatusi