WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Kui ma ükskord kasvan suureks
kosmonaudina läen kuule.
Sealt on tore vaadata,
kuis kuusel küünlad põlevad.

Kuuse võtan kuule kaasa,
kuna seal ei kasva neid.
Ehin veidi - panen puule külge ehteid punaseid.
Kõige lõpuks panen latva tähe, mis on kollane.

Las siis kuu ka tunneb rõõmu inimeste pühadest.
Teen siis lõkke, verivorste praen
ja veidi teedki joon.

Ning kui tuleb õige tuju,
jõululaule kuulan hoos.

Siiski mõtlen ikka - jälle, jõulud maal on kenamad.
Et võibolla poleks vaja jõule kuule vedada.
Ah, mul meelde tuli veel, miks ma üldse räägin -
tahtsin öelda kõigile jõule hääsid.


Hinne: 8.0/10 (1 hinne )

kerli (13.12.2007)

JÕULUMEES MUL PALVE SUUR
EMALE TOO ÖÖSÄRK UUS.
VANAGA KUI KÕNNIB TA
HÄBI KOHE VAADATA.
ISAL MOBLAT OLEKS VAJA
SEE, MIS KARJUKS NII, ET KAJAB.
MEHELE TOO PÜKSID UUED
VANAD NEED ON JUBA SUURED.
KÕHNAKS JÄÄNUD TEINE VIST
RABAB TÖÖD KUI TRAKTORIST.
PISIPÕNNID TAHAVAD
AUTOT KUHU MAHUVAD.
ENDAL MA AGA TAHAN
NATUKENE ROHKEM RAHA.
SEDA KUNAGI EI PIISA
KUI SAAD SIIS JUURTE LISA
RÕÕMSAID JÕULE


Hinne: 6.0/10 (6 hinnet )

TIIU (21.12.2007)

Päkapikud mul ei käinud,
mina neid ei näinud.
Kuigi kingitused kuuse all,
oli tore neid vaadata.
Kutsusin kohale kõik oma parimad sõbrad,
et neid lahti teha.


Hinne: 1.0/10 (1 hinne )

Peeter-Mihkel Ausma,8a (13.12.2007)

nii pehme ja soe..
ta naeratab mulle oma kelmikate silmadega.
tahaks teda kaisutada,
kuid ta tõukab mu eemale..
tahab ise..
ise põrandal käputada ja tuba avastada.

nii pehme ja soe..
lõpuks jäi magama.
tahaks teda lõputult vaadata, kuid
uni saabub mullegi..

kummaline, et olen ema:-)
pole siiani veel harjunud selle nimetusega.
tunnen end endiselt, kuid
nüüd oleme kolmekesi..

ta sirutab käed minu poole,
tahab sülle, tal on mind vaja..
ta teeb mulle musi ja kalli
nii hästi kui oskab.

ka mina vajan teda.


Hinne: 6.4/10 (16 hinnet )

lille (06.05.2008)

Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.

Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.

Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.

Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.

Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.

Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.

Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.

Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.

Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.

Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.

Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.

Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..

Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.

Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.

Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.

Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..

See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...


Hinne: 8.0/10 (24 hinnet )

Marika (04.10.2008)

Oled vaid sina,oma maailmas
mis täis valu või siis rõõmu,
mida teistega jagada ei saa.
Tahad öelda,kui palju ta tähendab sinule,
hojad teda südames ega unusta,
teda hetkekski.
Oled vaid sina,kes hoolib ja armastab,
aga jääd ikka üksinda enda maailma.
Tahad vaadata tähti,näidata kuud,
minna koos päikeseloojanguga.
Üksinda naudid sa elu,sul pole vaja kedagi muud,
unustad peagi valu,ja näed ka päikest ilma temata.
Lähed oma teed,kui ta püüab võtta sult käest,
polnud sind enne tema jaoks,pole ka nüüd.
Oled üksinda ja sellest piisab,et üksindus
sind looja ei viiks.


Hinne: 9.5/10 (4 hinnet )

Marika (07.10.2008)

Isegi jumalad võitlesid ,
kes omas merd ja kes taevast .
Kõik heitlesid ,
et pääseda higist ja vaevast .
Kadunud põlvkonda hävitas sõda
ja valu mis määrati nooruse hingele .
Neid tappis enda verine oda
ja väärt kummardust kingiti kangele .
Võib olla mälestus hoiab neid meeles,
nende vaev ja raskused.
Nende nimed rändavad mitmes keeles,
nende intelligents ja oskused.
Nemad ongi meie alus,
meie kaitse ja minevik,
nendest rääkida minul on valus,
hirm vaadata, kui tume on tulevik.
Me olime võitlejad enese eest,
nüüd oleme sõjast taastujad
Mis tuleb, mis ootab meid ees ?
Kas saavad meist jälle need laastajad ?


Hinne: 8.8/10 (4 hinnet )

Tanja Kookla (21.12.2008)

Native American people


...neid oli mitmeid julgeid mehi..
..kes ennast lihtsalt nii sama ei ehi..
..kui vaadata neid sõjamehi..
..kes kunagi on võitlend nagu meie rahvad..
..neil kombed`ki on sama vahvad..
..kuid saatus kurb ja sageli ka silmeees on näha olnud surm..
..nii vaatavad need sõjamehed taevasse,et küsida "Suurelt Hingelt"seda...
..miks valge mees ei salli põlisrahvaid neid?!
..vaid võtta soovivad viimse eluks vajamineva..
..ajades nemad...Indiaanlasd oma maadelt lihtsalt minema..
...minema..
..kuid kuhu?!,kas teavad nad..
..kus oleks nendejaoks piisvalt maad..
...maad,et saaksid nad võtta oma pered..
..pesta kätelt kuivanud vered..
...sõjakirved maha matta ja elada rahus,nagu vabad rahvad..
..rahvad..kes austanud on "Suurelt Isalt"saadut.....
..peremehed sooviksid nad olla omal maal..
..maal,kus sõdinud ja elanud nende Isad ja Emad..
jooksnud on piisonid..
..seal sooviksid olla ka nemad.


Hinne: 4.5/10 (2 hinnet )

katanka (24.09.2009)

Metsad põlised Eestimaa rikkus.


Metsad põlised Eestimaa rikkus.
..ammustest aegadest hoitud on neid..
..nüüd aga rajanud inimesed on sinna( uus elurajoone), lõhkudes neid.
Rajoone neid rajades võetakse maha,ilusad puud ja pähklisalud..
..vaadata seda kõike on kõvalt nii valus.
Raudne kopp aga aina avab oma metalseid kihvu..
..kiskudes puruks, ``Maa Ema`` rinna..
..jättes tohutud haavad sinna.
Sellest aru kuidas kül inim loomus ei saa..
..et murda kui metsa ``hing..``
..kaob ühel hetkel ka ELU RING.


Hinne: 6.2/10 (6 hinnet )

katanka (09.10.2009)

Ema,õde elutoas,
mina olen enda toas.
Isa täna kaua tööl,
jõuab koju alles ööl.
Jõulud varsti on kohal jah,
uskumatu,aga vot on jah!
Õues ilm on väga kole,
jõulutunnet üldse pole.
Selgub isa jõuab varem,
see on küll nüüd tsipa parem.
ting tong ting tong till toll
helisebki uksekell.
Isa pole üksinda,
tuleb jõulukuusega!
Kuuske ostmas tema käis,
tuba kuuselõhna täis.
Kuusejala otsin ma,
õde mind nüüd aitab ka.
Kus on peidus kuuseehted?
Sädelevad,kuldsed,pehmed?
Üles leitud kuuseehted,
sädelevad kui ka pehmed.
Ära ehime me kuuse,
küll on uhke puu see!
Kuuske ilus vaadata,
küll nüüd jõulud tulevad...





Hinne: 8.3/10 (14 hinnet )

Jhanna (13.12.2009)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Rõõmsaks mu meele teeb talvine lumi,
sest sügisel palju oli vihma ja pori.
Ning lume sees möllata oleks igati tore
ja ununeb sügis, mis nii külm ja nii kõle.

Meeldiv on vaadata liuglevaid helbeid,
mis maha langevad pehmelt ja kergelt.
Tuleks maha rohkem seda valget lund,
sest peagi on käes selle aasta viimane tund.


Hinne: 7.6/10 (9 hinnet )

andy (19.08.2010)

Rõõmsaks mu meele teeb talvine lumi,
sest sügisel palju oli vihma ja pori.
Ning lume sees möllata oleks igati tore
ja ununeb sügis, mis nii külm ja nii kõle.

Meeldiv on vaadata liuglevaid helbeid,
mis maha langevad pehmelt ja kergelt.
Tuleks maha rohkem seda valget lund,
sest peagi on käes selle aasta viimane tund.


Hinne: 5.1/10 (8 hinnet )

andy (19.08.2010)

Haaran viimast kordaveel su käest.

Need on minu elu kõige ilusamad minutid.

See ilus hetk veel pikaks ajaks meelde jääb.

Loodan, et tunned nii samuti.



Ma ei ole just eriline romantik.

See hetk on lihtsalt, kui ilus uni.

Meie tee siiani on olnud konarlik.

See hetk võiks kesta hommikuni.



Sa õhkõrnalt suudled mu laupa.

Sa eemaldad käe ühe sõrme haaval.

Jätad mu käe ühe näpu kaupa.

Sest hetkest jäävad vaid haavad.



Sa lahkud vaadates maha.

Aeglustad sammu vaid korraks.

Siiski kardad vaadata taha,

teades, et miski pole korras.

05.11.2010


Hinne: 7.1/10 (8 hinnet )

Liisa Lotta Tomp (16.11.2010)

kallista mind palun
kallista kui võid sa
anun möödakäijalt
kuid ta ei saanud aru
1
kas ma tohin teilt midagi paluda
JAH
kallistage mind
NALJA TEETE VÕI
ei
ma vajan väga üht ainust kallistust
MIND VAADATAKSE KUI PIDALITÕBIST
2
vabandage et tülitan
JO
kas te võiksite mind lihtsalt kallistada
OI PERKELLÄ MA RAKASTAAN
ei vabandage mind
3
vabandage kas
HÄBI EI OLE VÕI
andestage palun
MINNAKSE MÖÖDA

nii ma kerjan
lihtsat kallistust
ei midagi muud kui
lihtsat kallistust
kerjan
mina


Hinne: 10.0/10 (4 hinnet )

sinuvari (02.01.2011)

Tere,tere,kas siin on inimesi.Sellepärast ma ei maga,et siin pole kedagi.Miks peaks inimene tahtma elu,elu kui suudlust.Sa suudlus see väga hea,siin on pere väga lähedal.Kinos käime mehega oi kui tore vaadata,telekraani.Süda tuksub mul virgasti.Koju lähme ja heidame,voodisse,siis kinkis mees mulle suudluse.


Hinne: 1.5/10 (4 hinnet )

haydee rahnel (22.03.2011)

Jäljed end pressinud lumme,
sall katmas suud.
Tahaksin vajuda unne,
vaadata taevas olevat kuud.
Sooja auru hingata õrnalt,
tunda end minevat.
Lahkuda kõikide kõrvalt,
kurvastamata ning pinevalt.

See oli mu hing,
millest süda kõneles,
kui vaikuses kadus ind.
Ei, ainult iseendaga ta sõneles.
Rinnus on nüüdseks pind.

Merily Pähnapuu


Hinne: 10.0/10 (4 hinnet )

Merily (17.05.2012)

Umbes nädal enne jõule, kostus õuest sea kisa,
me õega kohe teadsime on siga tapmas isa!
me lippasime lauta kaasas kätepesukauss ja panged,
ei seganud meid ei külm, ei tuul ega ülikõrged hanged.
Kui lauda juurde jõudsin küsis isa: "Poiss mis viga?"
ma laususin, et: "Olen kurb, see oli mu lemmik siga!"
"Mulle meeldis justnimelt temaga ülekõige ratsutada
ja ta suutis künast süües ka kõige vähem matsutada!"
Isa ütles: "Ära muretse, meil veel mitu toredat orikat!"
ja pühkis oma käsi verest puhtaks vasta sarikat!
"Isa mind veelgi lohutas, ta ütles: " Keegi oli vaja ju tappa!"
ja ulatas mulle panged! "Vii nüüd veri emale tuppa."
Ema tuli naeratades trepile vastu, ta kandis tumepunast sviitrit!
ta rõõmsalt hõikas: "Pojake, meil on verd nüüd oma paarkümmend liitrit!"
Kui õde tuppa jõudis, ma ehmusin ja mitte vähe,
ta oli naljaviluks toppind seapea endale pähe!
Siis hakkasid kõik naerma, nii et lausa kajas,
selline võiks jõulurõõm ollagi igas majas!
Me hakkasime õega mängima, et oleme kaks põrsast,
nii imearmsaid rõhitsusi kostus tema kärsast!
kuid ema kutsus meid kööki, et õpetada meile kahele,
kuidas sea soolikaid saab puhastada, pannes sukavarraste vahele!
nii vahva oli vaadata, kuidas igaltpoolt voolas rasva,
Ema ütles:" Lapsed õppige ega muidu teist inimesi kasva!"
Kõik naersime ja kilkasime, nii et vanaemal lendasid proteesid,
ja õnnelikud olime, sest seapea ja jalad juba keesid!
köögis õhk oli juba täis paksu rasvast jõuluhõngu
ja meie saime jätkata oma röhitsemis mängu!
Nüüd seisan jõulumees su ees ja tean, mis on jõulu ime,
see verivorst siin taldrikul, kandis eelmine nädal veel nime!
Ma annan nüüd sullegi maitsta kuid pead mulle lubama et sa,
seda süües ei unustaks hetkekski, et ma sõitsin sellel kunagi ratsa!


Hinne: 4.1/10 (39 hinnet )

arles uukivi (23.12.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww