WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Aasta lõpp on kätte jõudnud
uus number palge ette sõudnud.
Terviseks tõstkem kätt ja
rüübake seda "Värska vett"
Vana "Vodka" moest on läind
ei me seda ette näind.
Aeg on muuta eluviisi
aga...kübeke ehk siiski!


Hinne: 1.0/10 (1 hinne )

õnne (13.12.2007)

Nüüd päkapikk asub teele.
Tal seljas on pisike märss.
Ja plaanis on jätta tal meelde
sinu väikene jõuluvärss.

Tal plaanis on õppida ära
see laul, mida sina tead,
näha korraks su silmade sära,
kuulda, kas sa ka viisi pead.
Päkapikk ei pea kimekirja
neist, kes teinud on mõned vead.
Päkapikk paneb nime kirja
neil, kes tahaksid olla head.

Sinu nime ta torkab märssi,
sinu laulu ta jätab pähe
ning ta aitab sul öelda su värssi,
kui see äkki sul muidu ei lähe.
Niisiis päkapikk asub teele,
õlal pisike naljakas märss.
Sina tuleta ruttu meelde,
oma jõuluks õpitud värss.


Hinne: 5.0/10 (5 hinnet )

Deisy Sild (13.12.2007)

Kaasaegsed jõulud.

Akna taga vihm ja pori,
kuskilt kostab kõva norin.
Jõulutaat on suikund unne,
päkapikke ta ei tunne.

Päkapike lood on kehvad,
kingikott on teinud vehkat!
Jõulutaat end tõmmand pilve,
päkapikel kurb on ilme.

Leida võiks ju uue taadi,
poris sõiduks pole saani!
Kingikott kust leida üles,
jõulutaadi uimas kerest?

Päkapikud näevad vaeva,
üürivad nad õhulaeva.
Kingid uued abi korras,
juba ootavad neid Norras.

Päkapikel jõud ei rauge,
kuigi sõit on olnud kauge.
Kinkidega kõik nüüd korras,
tagasi nad jõudsid Norrast.

Päkapikud leidsid uue,
jõuluvana uhkes kuues.
Kingitusi meil, kes jagaks
ega narkouimas magaks.

Pilve tõmmand jõuluvana,
päkapikud viisid ära.
Enam seda uimas taati,
nähtud pole sellest saati.


Hinne: 10.0/10 (3 hinnet )

Merike Kass (13.12.2007)

Lähen üles Riiamäest,
hoian sõbral kinni käest,
pirueti jääpeal teen-
käin maoli kui pelmeen.

Ai sa raisk
ai sa raisk,
kõlab kaugele,
küll on kole talveilm-
vastik, jälk ja külm...

(viisil "Tiliseb-tiliseb...")


Hinne: 3.3/10 (4 hinnet )

lunaluna (14.12.2007)

olen põlgamist näinud
ja mõistmata põlanud ise.
Ometi pole
ma niiviisi näinud,
et ületaks vaatamise.

Vastu laupa käsi puutus
peoga, teoga, tõega.
Lause olematuks muutus.

Sisse hingata tipuni.
Eriti sügavalt välja.
Vastavalt enesele.
Just nagu teadagi.

Hoia, hoia, ei muud.
Tead ju, kui hoitakse.
Vabades kätes, mis näevad.
Jah, neis kätes, mis näevad.

J.Viiding


Hinne: 6.8/10 (4 hinnet )

tundmatu (08.01.2008)

Sõber seisab süles lilled.
Nägu naerul, pungil silmad.
Seisab tunni, seisab kaks ,
naeratus läks paremaks.
Kaunid lilled muutsid tuju
viisid õied jalgsi koju.
Õied särama jäid hinge,
üllatused aastaringselt.
Oled hea võ oled paha
sõpra iial ära jäta maha..


Hinne: 8.6/10 (17 hinnet )

Taimi Mehine (15.09.2008)

Täna tegime isaga üllatuse emale.
Me viisime lilli temale.
Ta oli väga rõõmus.
Ja meie lilli hoolikalt ta hõõrus.


Hinne: 7.7/10 (15 hinnet )

Tiina (05.11.2008)

Kuskil kaugel,
põhjapõdrad laulvat,
kulinad kaelus.
Seal jõulumees tantsib,
väriseb maa.

Kuskil kaugel,
kõlavad kellad.
Põdrad käivad,
viisid suus.

Kuskil kaugel,
päkapikud kinke loovad.
Jõuluvanad need kohale toovad.
Kuskil kaugel,
kuuskede vahel,
elavad muhedad vanamehed.


Hinne: 5.4/10 (5 hinnet )

Novella (07.12.2009)

õlled kokku lüüdakse, kassid viidi põõsasse.
Püssid pauguvad ja koerad hauvad,
politsei kohale jõuab ja pätt siis kaugele
sõuab, niiviisi see elu seal käib, seal
kaugel kaugel maal


Hinne: 4.6/10 (30 hinnet )

keilidy kilor (10.12.2009)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

mäletan kui õhtul koos
olime me mänguhoos
õhinas veel oli hing
kuid juba voodi viisid mind.


Hinne: 9.0/10 (38 hinnet )

anneli (14.11.2010)

Tulla teadmatult, tundmatult ei ole ju raske, tuleja tee ei ole pikk.
Ei pea ta hoolima inimeste tundeist, vaid raiuma keelelt, mis vajalik.
Ellu äratanud möödunud valu, see niisamagi varjuna saatjaks teil on.
Nii inetu minust, siin polegi sõnu ning samas ka teile ehk vajalik ? !
On hüljatul, mahajääjail alati raske, ootama jääjail saab olema külm.
Inimene iial ei muutu, see ajast-aega nii on – ühel loss, teisel on kong.
Otsus, juhus kaasa mängib, nii inimene oma saatusega peitust mängib,
tee kõigile surelikele ühtviisi konarlik ja pikk, kuigi näiks olevat teisiti.


Hinne: 4.7/10 (3 hinnet )

Egne (08.03.2011)

Väike laululind.

Oksal istub väike laululind,
sädistab viisi ja valvab sind.
Valvab ta sinu rahulikku und,
ja mõtleb, et magaks sa ainult veel tund.

Ärgates näed sa seda lindu,
aga ära temasse väga kiindu.
Sest kui meil tulevad külmad ilmad,
suled sa pirarates silmad.


Hinne: 7.3/10 (6 hinnet )

Peeter (04.05.2011)

SOSISTADES SINU SONU
SUUDELDES SIND SUULE
IMETLETES SINU VOLU
EI MA MOTTLE MUULE

SUIGUDES SALAMAHTI
SINUGA KOOS SANGIS
SELLEST MONUST SUUGI LAHTI
ORNA VIISI,KES KUL MANGIS

ORNALD,ORNALD KATTEL KANDES
TUPPA SIND TOODI
ORNALD ENNAST MULLE ANDES
KUS KULL SIND LOODI

TANA OLE MINU OMA
OLE HOMME KAA
HAKKAME UUT ELU LOOMA
SINUGA KOOS MINA KA.


Hinne: 4.6/10 (5 hinnet )

paul suursaar (03.08.2011)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2020 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww