Rannutee unelm.
Lendad kui lind,
vuhised kui tuul,
seljas uhke ruu,
kiiver suur,
nii sarav ja uus.
Rinnus peksleb,
suda kuum,
kiirustab meid takka.
Maed ,orud,
tee nende vahel,
lookleb joana,kaugusesse.
Rattad kilomeetreid loevad,
meie rannuteedel.
Ei puhata taha,
vaid aina jouda,
mae tippudesse,
lume hangedesse.
Sealt tagasi ei vaataks,
vaid ikka edasi,
pohja ,lounasse,
itta,laande,
ei tea kuhu veel.
Kui ukskord arkad
ja sirutad end,
ning tiivad lood lahti
siis markad vaid end.