Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus...
ära hinge Sa sellele sule!
Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.
Me ihkame jõuluks koju
ja otsime tuttavat ust.
Üht tunnet mis iial ei looju,
rõõmu väikesest jõulupuust
Kodus ootab meid jõulurahu,
laul sujuv ja leebe jutt.
Pere koondub,kes asumas lahus,
nüüd kõigil ju kojutõtt.
me ihkame jõuluks koju ja
otsime armastust.
Me ootame rahu ja sooja.
Rõõmu väokesest jõulupuust.
Meretäis muresid maha nüüd jäägu,
ookean õnne teid oodaku ees!
Olgu neis päevades päikesepaistet,
olgu neis õnne ja armastust!
Ei soovi karda ja kingisadu,
vaid väikeseid lumiseid metsaradu.
Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust,
et tuba saaks täis armastust.
Imelisi Jõule
Ei taha möllu ega kingisadu
vaid vaikseid ja lumiseid metsaradu. Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust...
et tuba ja õu saaks täis armastust.
läbi sahiseva saju,
liuglen alla - säravvalge,
piilun korstnasuitsus maju,
eidekest, kel pisar palgel.
vanamemme kodu aknast
hõljub piparkoogi lõhna,
istub pingil kurvameelselt,
ise pisike ja kõhna.
lapsed kasvanud on suureks,
kõigil oma pidupäevad,
harva saavad emakoju,
memme nukraid silmi näevad.
seepärast tõusen taeva üles
ja memmeke koos minuga,
siis Armastuse suures süles,
saab temagi veel särada.
Jõulutaevas pühalik,
Inglid lauvad alla,
Süda see on rahulik,
On taevateed ju valla.
Langeb imekaunist lund,
Endasse ta mässib ilma,
Kuu ei saagi täna und,
Ilu lahti hoiab ta silmad.
Jõulurahu Maailmale,
Armastust inimestesse!
Ei taha karda ja kingisadu,
vaid vaikseid lumiseid metsaradu.
Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust, et tuba ja õu saaks täis armastust.
Jõulusoovid väga suured
kätte kõike ei saa.
Leia sealt tugevat tervist,
sõprust, hellust ja hoolitsust.
Suurim aare elus vast,
kui tunda lähedaste armastust.
Las halb kõik meelest läeb,
kui küünlaid süütavad Te käed
Las tulla algav aasta uus,
kus õnne, rõõmu, armastust!
Nüüd tõstkem klaasid-viimne toost,
ma joon su terviseks detsember
Et kingiks armastust ja õnne saabuv aasta uus.
ja kuigi päevi mööda läeb, ma tean, mul meelde jääd, detsember.
ja aastaid hiljemgi me juurde
küünlasära tood.
Jõulud on rahu, uskumuste ja õnne aeg.
Rahu kõigile, kes seda vajavad.
Uskumusi uuteks aastateks.
Õnne igaks päevaks.
Jõulud on soovide täitumiste aeg, armastuse aeg, hoolimise aeg.
Jõulud, see on iga aastane päkapiku ja jõuluvana aeg.
Jõulud see tähendab laia valendavat lund, see tähendab õu, kus lapsed mängivad, see tähendab kuuse koju toomist ja jõulusalmi lugemist.
Jõulud- see on nagu kuld, mis paneb iga inimse särama.
Jõulud....
Silmadesse rõõm ja sära,
südamesse armastus.
Kõrvadesse naerukaja,
pähe väike vallatus!
Mis sest et pärastlõunal juba pime,
ja maa vahel masendavalt must,
hinges ikka elab jõuluime,
täis sügavat soojust ja armastust.
Jõuluime,milles peidus on rahu,
salajased soovid tähisel ööl,
et südamesse kurbust ei mahuks,
üht takti ta teise südamega lööks.
Mis sest, et vahel on külm ja kõle,
läida küünal- las sooja annab tema leek,
kui seegi ei aita-silmad hetkeks sule,
jõulu imedemaale raja oma tee.
Täitugu soovid, mis kaua olnud peidus,
unistused,mis ei malda enam oodata,
et igaühe jaoks üks langev täht leiduks,
kes jõulusoovidel lubab kord täituda.
Sama habras ja õrn kui elu
on tuules värelev küünlaleek.
Keset pühadeootuse melu
leia aega ka mõtiskluseks.
Vaikust kuula ja leeki vaata
salasoov leia südames,
et siis talveöös teele saata
selle võiksid head soovides.
Ära unusta seda, kes ootab,
ava süda ja pühenda end
küünlaleeki sa hoolega vaata
seal avaneb ulmade hing
Küünlaleegis on õnne ja valu
hingevärinaid, armastust.
Ta on habras ja õrn nagu elu
sunnib paotama hinge ust.
NAERATUS
Pliiats hetkeks peatub suus
Sùda kinke ihkab
Väike tùdruk òhinal
jòulusoove mòtleb:
Olen saanud juba nònda suureks
et mu suusad mulle jäänud väikseks
neid ma kohe tòesti uusi vajaks...
Minu uisud alati on teiste vanad
kui saaks ùkskord päris omad..
luitund värvikarpi silmates
märkab, pliiatseid sealt kadund,
osal terad katki, mòned jupiks jäänud
Tahaks saada päris uue karbi
et vòiks teha oh mis kauni pildi!
Ometi ùks soov veel sùdames.
Läbi akna pilgu suunab tähistaevasse
ja siis kogu hingest lausub oma jòulusoovi:
Ah, kes teab kas tuleb ùldse talve –
igal aastal polegi ju suusailma
kui vanadele uiskudele paneks valged paelad
näeks nad välja kohe nagu uued
siis saaks sellel aastal veel ka ilma läbi
ja pliiatseid ehk saaks ka edaspidi
ja tea, kas ongi tuju joonistada...
AGA
KUI VÓIKS INGEL TULLA SIIA ALLA
RÒÒMUSTAMA MINU ISA – EMA
NENDE PALGEILT KUI NÄEKS NAERATUST
NENDE KESKEL KUI NÄEKS ARMASTUST
KINKI SUUREMAT EI OSKAKS UNISTADA.
SIIS MUL ALLES OLEKS MIDA JOONISTADA....
Ei taha karda ja kingisadu,
vaid vaikseid lumsieid metsaradu.
Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust,
et tuba ja õu saaks täis armastust.
Jõuluõhtul näed taevas sa tähtede pidu,
kuuled kuljuste häält, saani naksatust.
Rullub lahti su ees kogu jõuluilu,
täis su unistusi ja armastust.
Jõulueelne sigin-sagin
jälle rikub rahu,
mina ainult tulin-nägin
valgus hinge mahub.
Vaatan küünlaleegi valgust
kuulen kellalööke.
Ootan uut ja puhast algust
hõrke maitsvaid sööke.
Tunnen et on olla hea
oma kodus soojas.
Tuleb päev mil maailm teab
sündind armastuse looja.
Ühel õhtul ma märkasin äkki,
et pisike mehike vedas mu sokki.
endamisi mõtlesin ma,et külm teda kimbutab,
kuid hommikul ärgates leidsin
oma soki seest pisikese õnne,
mu hinge täitis armastusetunne
pisikese mehikese vastu,
kes oli uinunud mu punasesse sokki.
Las kõik halb Sul meelest läeb,
kui küünlaid süütavad Su käed.
Ja toogu Sulle aasta uus
rõõmu, õnne ja ka armastust!
Üksi läbi jäätund akna vaatan,
kurb ja pisarais.Seal saatan.
Jõuluõhtuks lumememme tuppa toon,
kena sõbra kuusekõrvale ma loon.
Täpselt südaool ma suudlen lumemeest,
lina pean kuivatama paksust veest.
Kus on siis minu nõutud jõuluime,
kas jõulumees on tõesti saatan või lihtsalt pime.
Nüüd taas olen üksi,
mu kõrval vaid punane porgand.
Kes kurat oli selle memmele ninaks torgand.
Läbi jäätunud klaasi vaatan jälle õue,
karjun, vaikides - armastus tule mu põue.
ja mööda minnes avan ukse, mis jääbki lahti.
Igal aastal, kui süütame küünlad,
me soovime midagi head,
et jätkuks meil armastust, tervist ja õnne,
et keegi meid sõbraks peab.
Uue aasta eel.
Jõulud on möödas,kuid hing on veel hell,
kauem,et kestaks see tunne!
Armastust otsi sa enese seest-
paremaks saada me võime.
Aasta on lõppemas,tulemas uus,
mis ilusad plaanid seks tehtud!
Peaasi see, et algame endast,
kõik maailm siis helgemaks muutub.
Uskuge mind,ei taha ma mitte
roosasid prille kanda
vaid usun,et headus kord troonile saab,
kui ainult tal võimalus anda.
Tere Jõuluvana armas,
Ei tea ma, kas on see kinni karmas
Aga luuletus ei hakka pähe
Kui armastust on keres vähe
Äkki sa teed mul pika pai
Ja minul nägu naerust lai!