et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Jõuluaeg oh jõuluaeg
see meie laste vaev
higimull juba otsaees
saja kingi pakkimine ees

Need tatid sind ei täna
vaid ajavad mingit jõuluvanaplära
miks on see aeg nii masendav
kes mind küll selles asendab

hukub kuuski miljoneid
enesetappe lisandub veel triljoneid
jõulupuu meil ju põleb
ja äkki....polegi ni kõle

tuleb meelde jaaniaeg
kus rõõmustab iga viimnegi isamaa poeg
kuid tuleb meelde su majagi tules
nüüd vaevled põlevas jõulumures

miks vajame seda surmade jada
kas me eneseteostus tõesti nii madal
tulekahjud...enesetapud hävib üks ilus kuusekasvand
nende arv jõulul vaid kahjuks ju kasvab

kuuse otsa ülespooline
jõulupilsnerist surnuks joomine
kuid õitseaeg poodidel
Sildiga "jõulud" odekulonnide suur läbimüümine

teise inimlooma peale keegi ei mõtle
midagi head kellegile ei ütle
inimlooma mõistus on madalam kui muru
mafdalamki muti urust

seaga inimest võrrelda saa
kuid inimene teda oma touduks peab
jõuluajal nii palju loomi ohverdama ju peab
et karvadetta värdlooma vajadused rahuldatud saaks


Hinne: 8.6/10 (5 hinnet )

Olen tänulik:

Maksude eest, mida maksan - see tähendab, et mul on töö.
Selle eest, et pean koristama peo tagant - see tähendab, et mul on sõbrad.
Selle eest, et riided tunduvad kitsaks jäävat - see tähendab, et mul on piisavalt süüa.
Selle eest, et pean lund rookima ja aknaid pesema – Sest tean, et mul on kodu.
Selle eest, et parkimisplats on nõmedalt kaugel - See tähendab, et mul on auto.
Suure elektriarve eest - Sest minu kodus on valgus ja soojus.
Kellegi eest, kes kirikupingis minu taga laulab valesti ja kõvasti - Kuna tean, et kuulen.
Pesuhunniku eest laual - Kuna mul on riideid, mille eest hoolt kanda.
Väsimuse ja valutavate lihaste eest - Kuna tean, et olen tohtinud tööd teha.
Hommikuse äratuskella eest - Kuna tean, et elan.

Ilusaid jõule!


Hinne: 10.0/10 (4 hinnet )

Korstnad puhtaks jõuluajaks,
taat on varsti majas
ja et ta korstnast alla tulles,
kellegi abi ei vajaks.


Hinne: 0.0/10 (0 hinnet )

Oraval aega jäänud on kasinalt,
kiiruga klõbistab kirjutusmasinal,
vahetab linti ja sätib kopeeri,
vahepeal nimesid kokku veerib:
Tiina ja Miina,
Riina ja Liina -
kõigile neile peab paki viima.
Kalle ja Malle,
Kaarel ja Kaja -
neile samuti kinki on vaja.

Nimestik suurem saab kuusikust kumedast,
nimestik laiem saab tammikust tumedast.
Leevike lendab ja nimesid toob,
nimede juures on näärisoov.

Öökull ööd otsa loeb nimederodu,
uurib, kui kaugel on kellegi kodu:
sinna viib lennuk,
sinna viib saan -
valmis saab näärideks sõiduplaan!
Sinagi, tuuletukk, paki saad taadilt -
nimi sul kirjas seal sügisest saadik.


Hinne: 4.0/10 (22 hinnet )

Üks punane mari
ja lumine puu,
pikk sinine vari
külm kollane kuu,
Üks tilluke mari
nii punane see,
aga all jookseb
kellegi kelgutee.


Hinne: 7.0/10 (3 hinnet )

aisakell aisakell
päkapikul on pohmell
eile pidu oli suur
jõululaupäev oli ju

eile jõuluvana saaniga
sõitis kaugel jaaniga
keegi hüppas alla
jaan vaatas alla

jõuluvana on see mees
kes veel lendab õhu sees
jõuluvana kukkus maha
kellegilt sai veel taha


Hinne: 9.0/10 (5 hinnet )

Maad on katmas valge lumi,
aga mul ei tule uni.
Mõtted keerlemas on peas,
kuidas kellegile tahaks head...

Unistan ma päkapikust,
kes mul aitaks teha,
magusat ja pehmet voodit,
milles uni tuleb kohe,
nii, kui silmad sulen.


Hinne: 6.7/10 (3 hinnet )

Sel päeval kõik punased lilled,
saadan sõnadega Sulle,
sest kallimast-kallim oled sa mulle
ja Sinu sõprust ei vaheta ma kellegi vastu!


Hinne: 7.9/10 (7 hinnet )

...otsides kaaslast võid leida sõbra
...otsides päikest võid leida suve
...otsides kedagi keda usaldada, võid leida sa kellegi, kes ongi see kõige- kõig armsam!


Hinne: 7.5/10 (2 hinnet )

.
Ma tahaksin öelda
millest ei räägita,
aga kardan,
sest
nii ei saa,
nii pole ilus.
..
Aga
Sina ei käigi enam
neid teid pidi
ja
Su mõtted kõlavad
kellegi teise kõrvus.

Sa ei tulegi enam

ega vist.

Mina olengi ju siniste silmadega tüdruk.

Ootan Sind oma tatise ninaga
seal tolmusel teel
toominga all.

Ootan,
isegi,
kui Sa ei tule.


Hinne: 5.0/10 (2 hinnet )

Igal hingel on keegi, keda oodata
oodata nii, et hing on valus,
ootamine mis näib mõtetu,
kuid ei leia me sellele vastust,
miks me ikka ootame..

Igal hingel on süda, mis kannatab,
kannatab mõtetult kellegi pärast,
sest ta teab et poleks mõtet,
valada pisaraid ja verd,
sest need ei jõuaks sinuni,
et sa teaksid kuidas ta kannatab..

Igal hingel on õnne ja rõõmu,
nautida elu ja unustada minevik,
sest pole ta ainus,
kes väärib sind,
kui jätab sind ootama,
ise lootes et andestad talle kunagi..

Igal hingel on olemas keegi,
kes salaja armastab
ja sind oma mõtetes kaasas kannab,
kuigi talle näib see lootusetu soov,
et võiksid armastada teda,
kuid sa ei tea,
kui ei proovi...
sest igal hingel on olemas keegi,
keegi kes armastab sind, kuigi sina..
seda ei näe..


Hinne: 7.8/10 (9 hinnet )

Marika (07.10.2008)

Läheks kuskile kaugele,
kus keegi ei tea mida tunnen.
Pisar voolab vaikselt palgele,
kuid valu- see on köige hullem.

Tahaks karjuda köik oma seest,
et keegi teine nutaks mu eest.
Kuid üksi olen ma siin
ja köik endaga hauda viin.

Lähen igaveseks ära ma nüüd,
ei asu kellegi peal süüd.
Tagasi ei tule ma eal,
sest parem olla on seal.


Hinne: 9.5/10 (6 hinnet )

(01.08.2009)

Lilleke mu kõrval,
ära lenda ära siit nõlval.
Jää minu juurde igavesti,
Teen su rõõmsaks veelgi.

Kingin roosi sulle täna,
homme loodan veel sind näha,
ära unusta kes ma olen,
vaata aknast välja sealt ma tulen.

Jõudis hommik, leidsin maja,
hõikasin sind kuid vastu kaja.
vastasid sa mulle vaid,
kas siis armastad sa tuuld ja maid.

õhtu kätte saabunud juba,
kellegilt ei küsi luba,
tean mis teen ja
õhtu kätte saabunud juba,
kellegilt ei küsi luba,
tean mis teen ja tean mis teeb,
söögiks seen ja joogiks tee


Hinne: 5.0/10 (1 hinne )

imre roosipuu (01.09.2009)

Unenägudes tihti Sind enda ümber liuglemas näen
lumivalged Su tiivad ja minu poole sirutatud käed
hommikul ärgates Sa kadunud taas
kuid õhtul uinudes Sind jälle näha ma saan
Su silmad nukraina näivad vaadates mind
tunnen et kohe laguneb jalgealune pind
Su ilusad käed mis sirutatud mu poole
ma näen et Sa räägid kuid sõnu ma ei kuule
ma proovin Sind haarata sirutatud käest
kuid käsi mul õhust tühjalt läbi läheb
hommikul ärgates mind painab süütunne
vaadates päikese poole ma mõtlen vaid Sulle
kusagil alateadvuses mul meenub midagi
et mul tiivad ja ilusates paikades lendasin minagi
kuid kohe see mälestus tuhmub siin nüüd
ma kõnnin keset linna siin autode müra kellegi hüüd
ma oodates õhtut vaid viibin siin
et lõpuks unenägu mind Sinu juurde viib
tahan saada selgust mis painab mind
kuid selles abi saan paluda vaid Sind
kui unenäos sa mu juurde ilmud
vaadates Sind mul kõik vaikselt meenub
noor ingel kes kunagi lendas teie seas
avastas et elu võib ka olla ilus maa peal
inimeste sekka ta elama asus siis
kui juhtus see et üks noormees tal mõistuse viis
ta vaadates taevasse ja endal lõigates tiivad
teades et loobub asjadest mis koju teda viivad
alguses oli kõik ilus noor ingel oli rahul
kuni sai tunda siin maailmas mis on pettus ja valu
päikese tõusu imetles veel kaua ta
kuigi ka selle pani aeg unustama
kuni üks unenägu inglite seast ilmusid Sa
tean et tunnetad mu valu mind tahad aidata
kuid tiibade kaotamises saab süüdistada ainult end
karm kuid tõsi se langenud ingli hind
lõpuks ma palun sul lennata tagasi sinna
sellese imelisse paika kuhu enam ei saa ma minna

Autor: VAIKIVBOB


Hinne: 8.8/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (09.10.2009)

JÕULUÕHTU

Jõuluõhtul pere koos
tants ja trall käib täies hoos.
Kõigil naerunäod on suul
sest tants käib ümber kuusepuu.
Varsti jõuluvana meie seas
aga kellegil pole luuletused peas.
Nüüd jõuluvanal kurb on meel
kuid vahel aitab ka lihtsalt EESTI KEEL.


Hinne: 9.6/10 (60 hinnet )

Klaus Peeter Rüütli (16.12.2009)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

debiilsus

Miks me elu on kannatuks?
Kes on süüdi?
Miks meid ümbritseb tundetus?
Maailm maha müüdi...

Miks ootab kleptomaani kohus?
Ta on ju vaid haige!
Haigus on ka nohu,
mis pole kellegi arust räige.

Bürokraatia meid ümbritseb,
kõikjal korruptsiooni.
Haigustest tulvitsev,
elu allpool osooni.


Hinne: 8.7/10 (23 hinnet )

Nullpunkt-Luigelaul

Ma elasin tühjalt, aga miski polnud seda väärt.
Ma elasin su nimel, ja ikka varjutas mind tühjus.
Mul on kadunud tahe....
kadunud on kõik.
Ja tegin viimase vea....et sest sullegi rääki püüdsin.
Ükskõik, kuida seletada,
ei keegi sest aru saa.
See on tühjus,
pelk tühjus, mis mu hävitab.

Ma elan üksi, ilma kellegita,
kõik mu ümber on muutunud nulliks,
must ümbris, kedagi ei näe.
Näen ainult lugeda, esemeid,
aga ei kuule, sest elan varjus.

Mu viimane vägi kulub otsustavaks võitluseks,
pean maha lahingu endaga
ja astun vastu surmaga.
See mu plaan, see kõik otsustab.
Te edu ärge lootke, nõrgaks ma jäänd,
ja miski enam ei taasta mind.
Viimased sõnad, ja kõik ma kaotasin.
Nüüd alles jäänud ainult üks:
Laulust tulevad sõnad:
“ma püüan teile öelda,
et mul on parem olla üksi.”
ja lõplik soov,
mida ümber ei pööra miski.
See mu luigelaul,
see mu viimane salm.


Hinne: 8.5/10 (2 hinnet )

Rontang Vandemann(R.K.) (19.01.2011)

Enne uinumist silmapiiri poole vaatan
ja ilusat und Sulle sosistades soovin,
miljon suudlust ma tahaks Sulle saata
ja loodan, et ikka veel minust hoolid.
Ära unusta, et oleme alati sama taeva all,
mis siis, et mind Sinuga ei ole.
Kuigi oled minust eemal –
tea, et kellegi teise jaoks minu südames iialgi kohta ei ole.


Hinne: 9.0/10 (10 hinnet )

Eikellegimaa-kus see küll asub?
Ei tea, pole kuulnud ega näinud.
Kas seda üldse otsida tasub?
Siiani pole seal keegi käinud.

Kuid ometi olin mina see,
kes leidis tee tollele maale.
Mu avastus on kui pärlikee,
mis paneb laulma kauni hääle.

Eikellegimaal olen ainus.
Laulan seal, mõtlen, lihtsalt elan...
Jaa, seal ongi tõeline vaikus.
Mu kauneid mõtteid taevas neelab.


Hinne: 9.0/10 (4 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Kõik teed algavad kusagilt kaugelt
kuhu kellegi silm ei ulatu
see tee on maailma algus
mis viib meid ajas üha edasi
ja mõtetes tagasi
sest tekib paratamatult igatsus
endise ja hea järele
kuid see endine ei ole alati hea
ja seepärast kõnnime vaid edasi
ja ootame tulevikku
mida kunagi ei tule
sest niipea kui ta saabub
muutub kõik jälle minevikuks.


Hinne: 8.5/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Sa oled see, kes sa oled.

Inimestel võib olla unistusi palju,

teistel võib olla nende kohta ohtralt nalju,

kuid päeva lõpuks loeb siiski see,

milliseks sa ise oled teinud oma elutee.



Tihti lugu võid sa kukkuda mäest alla,

kuid ära sellepeale kõike kohe maha talla,

sest igale halvale järgneb hea

alati seda meeles pea!



Uued kogemused tulevad alati sulle kasuks,

need on sulle justkui tasuks,

selle eest,

et oled läbinud rasked teed.



Ära kunagi mängi kedagi teist,

nagunii sa juba erined kõigist meist,

ära tee end ealesgi maha,

ära peida end kellegi teise selja taha.



sa oled see, kes sa tahad olla,

sa oled see, kes sa olid,

ja sa jääd alati selleks,milliseks sa ise end oled loonud !


Hinne: 7.6/10 (19 hinnet )

Hanna-Loore Hansen (07.03.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
День Матери (4)
День Отца (1)
День Святого Валентина (8)
Детские стихотворения (4)
Женский День (2)
Знаменитые авторы (0)
Пожелания Дня Рождения (4)
Разное (18)
Рождение ребёнка (1)
Рождественские куплеты (2)
Свадебные стихотворения (1)
Своё творчество (19)
Шуточные стихотворения (2)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Страницы: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Версия: 1.5
» Показать клавиатуру
ww