et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Anna andeks jõuluvana
pole täitnud oma kohust
luuletus ei hakka pähe
ja väga häid on väga vähe.

Sulle on mul siin üks porter,
kingi meile suvekorter
siis sind ikka meeles pean
ja uuel aastal olen hea!


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

Jõulumaal on jõuluaeg,
väljasõiduni vaid mõni päev.
Päkapikud särgiväel
jõuluvana saani laevad
vahel piaparkooke kaevad.
Jõulumoori kohustus
on hoida tulel pudrupott.
Ses pudrus sees on riis ja mandel
ja see loob õige jõulutunde.


Hinne: 0.0/10 (0 hinnet )

Vihmaveetoru jõulumõtted

Kalender ajab sarved-sõrad kangekaelselt vastu püsti:
“sa pane tähele su enda ümber hoolsamini jõululusti,
ei ole tõsi koduaknast meile näiv see rohelus ja vihmapüha,
kord nagu kohus taevas kingib meile lund ja külmaviha”.

Küll uinub maa ja tardub pakases suits korstnast valkjalt hallilt,
Õhk helgib lumehelmeist hõbevalges lumevallilt,
Jalgvärav kääksudes nüüd punnib vetrunult sul vastu
Kui oleks talle lasund peale tinaraudne raskus.

Nii mõtles tsingist vihmatoru räästast vihma läbematult juues,
Seest roostes, pealt küll ehtsas uudses värvikuues.
Lä`en lõpuks puhkusele, peakohal vihmarenn siis haigutades lausus
Ja külmus purikaks, kord saabub minu jaoks vee suve kaasus.



Hinne: 0.0/10 (0 hinnet )

juku on kaalumas.
kevad on saabumas.
linnud nüüd käravad,
lilled säravad.
Mida küll teha,
kui kevadel köha?
Maitsen ma rohtusi.
Täidan kohustusi...
Kevade saabumisel ,
olen ,siis kaalumisel.
Kaalun ma tonn
või olen ma konn.
Lõpetan kaebamise
kevade saabumisel.


Hinne: 7.9/10 (7 hinnet )

Helerin (13.02.2008)

Ema ütleb, et kui katki teed vaasi.
Miilits trahvib, kui purustad klaasi.
Koolis karistus ootab ka sind,
tuleb tasuda lõhutud taldriku hind.
Miks küll kohus ei karista neid
kes purustavad südameid?


Hinne: 8.0/10 (3 hinnet )

Triinu (10.06.2008)

esmaspäev kadus nagu teisipäev
unustuse hõlma
kolmapäevaks jäi ainult uni muusika saatel
neljapäev lahkus kui reede
poolvines ei seda ei teist
laupäev enam ei suuda kannatada
saamata saamisi
ja pühib pühapäeva minema
üle vetepeegli heaoluriiki
kus kõik on ...
helgem
pole valu ega vaesust
pole muret ega kohustust
on vaid tuhat võimalust
miljon ahvatlust
kuigi sa neidki ei ihka
võib olla et isegi vihkad
iga uus nädal
on su enda teha
ja saatust tühikäigul
sõtkuda pole mõtet
sedagi tead-
miks siis keegi ütleb
error-error
kas kokku liites saab sest
psühhoseksuaalne terror
või ehk armastus
mitteviiekümnendate moodi
ah pole mõtet
ikka poodi, ikka poodi
tuleb minna ka
vastsündinud uuel päeval...


Hinne: 8.3/10 (6 hinnet )

stannum (16.02.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

debiilsus

Miks me elu on kannatuks?
Kes on süüdi?
Miks meid ümbritseb tundetus?
Maailm maha müüdi...

Miks ootab kleptomaani kohus?
Ta on ju vaid haige!
Haigus on ka nohu,
mis pole kellegi arust räige.

Bürokraatia meid ümbritseb,
kõikjal korruptsiooni.
Haigustest tulvitsev,
elu allpool osooni.


Hinne: 8.7/10 (23 hinnet )

Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
День Матери (4)
День Отца (1)
День Святого Валентина (8)
Детские стихотворения (4)
Женский День (2)
Знаменитые авторы (0)
Пожелания Дня Рождения (4)
Разное (18)
Рождение ребёнка (1)
Рождественские куплеты (2)
Свадебные стихотворения (1)
Своё творчество (19)
Шуточные стихотворения (2)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Страницы: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Версия: 1.5
» Показать клавиатуру
ww