Dingel dangel,
laulis ingel
kui ta taevast alla laskus,
rõõmusõnum rinnataskus.

Ingel taevast alla laskus,
piparkooke täis tal taskud.
Päkapikud nägid seda,
rõõmsalt tervitasid teda.
"Võtke pühadeks te kringel,
ütles rõõmsameelne ingel."

Kaminas tuli,
halg vaikselt praksus.
Keegi,keegi tuli,
kõik korraga koos hõiskasid.
Nii tasases,ärkavas tantsuhoos
su südamele laskus Jõulutunne.
Hetk lapsepõlvest,
mil vajusid unelmaunne.

Kuis taga igatsed seda,
hinges nii ammu veeritud rida,
salmist,mida laulsid kord valges habemes Taadile,särasilmselt.
Ise nii avali,avali,
uskudes teda kogu oma hingeväega.
Järele lehvitasid kaua,
kaua oma tillukese käega,
ta härmasele lahkuvale saanile.

Üks valge tuvi
mu aknale laskus,
kui tervitus karge,
kuid samas kui raskus.
Oled see sina?
See tiibade sahin...
Ma vahin ja vahin.
Silmad ei harju, nii
kiiskav su sulgede sära!
Kui tulid, siis tulid.
Või äkki ei lähegi ära?
Tahan sind õrnalt ja
salaja puutuda.
Ei julge.

Võid olematuks muutuda.