Kui väljas sajab valget lund
siis BMW näeb õues und ..
hommikul omanik segab und
jälle teedel lendab lund.

Kuniks jälle unes väike bemm
katki läinud akuklemm.
Kuid bemmile see pole mureks,
sest omanik tal hoolas, tore.

Võtab kätte akuklemmi,
valmis ehitab kasvõi M-i
Jõuluhommikul sai tehtud leid,
uue bemmiga tuiskan mööda teid.

Jõuluvana tark mees,
ostis uue BMW.
Põdra sissemaksuks andis,
saani arvelt maha kandis.

Päkapikk BMW V8-t naudib
jõulumees täna naisi landib,
otsib siit ja otsib sealt,
leiab turuplatsi pealt.

Plats see suur ja lai,
nurgas bemari nagu hai.
Hail on nina pisut terav,
haininaks tituleeritud tema.

Kaua ei mõtle jõulumees enam
kingikotti saab pistetud ka hainina kena.
Mu Bemm on nii pikk,
et kaasa tuleb iga tšikk.

Autot seest ma eile pesin,
täna tagaistmel lesin.
Vaatan telkust mehhiko seepi,
sest mu rattad pandi eile peeti.

Nüüd ma panin autole suusad alla,
minek on ainult mäest alla.
Kui jõuan orgu,
lasen pea norgu.

Sest suusk on saast,
siin aitaks vaid naast.
Muidu bmw rattad lahti saab maast
ja ongi kraavis katusepeal maas.

Auto kraavis laiali kui lego
naiste silmis jälle kukkus mu ego
Selle bemmi lõpetas uperkuut,
nüüd jõuluvanalt ootama peab uut.

Lapsi on me peres palju,
kaugelt kostub jõululaule valju.
Need on meie pere päkapikud,
kel peas on mütsid punased kui puravikud.

Ootamas on nad tunde mitu juba,
kuhu jääb nüüd Jõuluvana ,tulla ju lubas?!
Varsti kostub korstnast kära,
Jõuluvana kõrvetas oma püksid ära!

Aga sellest polnud kära,
ema tõi sukanõela ja parandas püksid ära.
Siis sai Jõuluvana mahti,
tegi suure kingikoti lahti.

Laste näos siis rõõmu nähti,
küll siis luulekogu läks lahti.
Kõigil Jõulupäeval rõõmus meel,
ning Jõuluvana uutesse kodudesse taas on teel!;)

Jõuluööl on vaikne,pime,
sellel imelisel ööl
ikka juhtuda võib ime.
Sellel ööl on inglid tööl.

jõuluööl võib näiteks tulla
nagu ahjust värske kringel
sulle ootamatult külla
päris ehtne taevaingel.

Reinu vader sügas kõhtu
kätte jõudis jõulu õhtu
kuuse alla istus ta
jõuöuvana ootama

“Jõuavad jõulud...”
kirjutab käsi.
Hinges lööb elama
hell lauluviis.
Jõulusid ootamast
lapsed ei väsi
24&25
need on kaks
jõulukuu kaunimat päeva.
Lauale kantud
saab uhkeim serviis,
lauldakse laule
ja loetakse salmi
kuuse all üheskoos
rõõmsasti siis.

Miks küll jõulud veel ei tule?
Vaatan välja, näen lund.
Ära saatnud oleme suve,
imetlen, kuni saabub öötund...

Õues tuiskab ja valge on maa,
ma magan rahulikult.
Unistus see täitub ka,
jõule ma ootasin kannatamatult.

Ärkan hommikul hämaras,
õnnelik ja rõõmus.
Näen, et kuusk on säramas,
jõulutaati ootamas...

Jõuluvorstid
särisevad,
piparkoogid laual.
Miks siis kingitusi
küll ootama peab
kaua? Kas ehk olen
olnud paha, kinke
te ei taha teha?

Nüüd jõulukuuse tuppa tõime
ja palju piparkooke ära sõime.
Varsti kingitused kätte saame,
jõulutaati vaid ootama peame.

Suss on akna laual,
ootama ei pea kaua.
Hommikul kui üles ärakd
sussis üllatust sa märkad.
Päkapikk on jälle käinud,
kingi pannud ära läinud.
Tuleb tasakesi ta,
siis kui öösel und näed sa.

Päkapikul graafik tihe,
jalgeall on tee nii libe.
Jookseb siia jookseb sinna,
vaatab kuhu poole minna.

Ühest aknast paistab kuusk,
sinna tuleks viia suusk.
Teises tulukene ere,
seal on koos ju kogu pere.

Ema tahaks saada kooki,
isa jälle vägijooki.
Lapsed ootamas on komme,
olgu, sinna lähen homme.

Kätte ongi jõudnud hommik
otsa saamas jõulukommid.
Õhtul jälle algab töö
kuni saabub jõuluöö.

Jõulud,need on kena aeg,
jõuluvana armas naer,
päkapikud teevad tööd,
lapsed ootamas on reed,
tähesära paistmas taevast,
jõulutaadi ree on vaevas,
pered saavad jõulurahu,
jõulutaadi kannad valus,
laulab noor ja laulab vana,
kinke jagab jõuluvana,
päkapikud saavad puhkust,
jõulumeest on näha õhust,
lehvitamas pered talle,
ootamas uut aastat jälle.

Lennake,lemmake
tunnid,päevad kuud!
Ootama mu vennake
jääb järgmist jõulupuud?
Ta on meil nii väike veel,
laul ei seisa peas.
Uuel aastal väike keel
laulab teiste seas.

Valged jõulud ukse ees, -
saani langemine eel.
Kõigil sokid ahju ees, -
lapsed kodus jõule pikkisilmi ootamas.
Tänavu on jõulud valged,
tulevikus "rohelised" ned, -
kui valgeid maid näha soovime.
Igal ühel oma soov,
millest kasu oleks vaid ainult
vaja Maal

Reinuvader sügab kõhtu,
kätte jõudmas jõuluõhtu.
Istub kuuse alla ta,
jõuluvana ootama.

Ajakell käib ikka ühte sammu...

AJAKELL KÄIB IKKA ÜHTE SAMMU
JA MEILE TUNDE VÄSIMATULT LÖÖB.
NII MÕTLIKUKS TEEB KÜÜNLATULE VALGUS,
ÜKS AASTALÕPP ON JÄLLE MEIE EES.
JA ARGLIKULT POEB HINGE JÕULUTUNNE
NING SOOVE MITMEID KEERLEB PEAS,
NII ARGLIK POLE OLNUDKI SEE TUNNE
HING OOTAMAS ON ERILIST JA HEAD.
KAUGUSESSE SUUNAN OMA PILGU
JA OOTAMATULT ÄKKI MA TEAN,
MIKS KÜÜNLATULI RAHUSTAVALT VILGUB –
TA AJAKILDE KOKKU SEAB.
NEIST TEHA TAHAB IMEKAUNI PILDI,
KUS MÄLESTUSED MÖÖDUNUST ON SEES,
KUS MINEVIKU UNISTUSI HELGIB,
KUS TÄITUVAD KÕIK SOOVID MEIE TEEL.

Tiliseb tiliseb aisakell,
käes on jälle jõulud meil.
Jõulud need on rahu aeg,
kus jälle palju kinke saab.
Lastel kõigil näos on sära,
jõulutaati ootamas.

Jõulutaat sa tule juba,
meil rõõmsaid lapsi täis on tuba.
Kõik ootamas on särasuil,
mil kingikotti näha juba võib.

Möödub üks aasta,
uus ootamas ees,
läheb midagi mööda,
miski tulemas veel.
On millegi lõpp ja millegi algus,
saatku alati kõiki jõuluvalgus!

õhtu hiline ja vaikne,
peremees näib olevat ükskõikne...
lapsed kiiruga veel salmi loevad,
emal jõulutoidud ahjus praevad.
Lapsed enam oodata ei taha,
millal tuleb neile jõuluvana.
Perepea siis sammud seab,
õue, oma laiskuse siis veab.
Varsti vali uksekell,
jõulumees - nii armas hell,
Tule tuppa kallis vana,
lapsed juba rõõmustavad!
Kilked, hõisked valjud nüüd,
jõulumees teab oma tööd.
Tublilt lapsed esinenud,
vastutasuks kingid saanud.
Hüvasti - ta jälle läeb,
ootamas ka teised, kes teda näeb.
Nüüd võib lõppeda ka jõuluõhtu,
pererahvas täitmas kõhtu.

Jõuluvanal habe ees,
Palju kinke koti sees.
Laste juurde läheb ta,
Kingitusi jagama.
Luuletusi küsib ta,
kes ei oska vastata.
see jääb salme kordama,
ja kingitusi ootama.

Kuusemetsas askeldavad pikud,
et väiksed Mikud,
kel sussid aknalaual,
enam ootama ei peaks kaua.

Mõni jõule ootab pikalt
et siis olla lahke, hea
Iga aasta sama jama
jõulu ootama ta peab.

Mõni iga päev on tore
jõuluaeg vaid silmapilk
temal jõule vaja pole
Ise hingelt päkapikk...

Metsas kasvab samblatutt
Tuti all on väike hütt
Hütis elab päkapikk
Kasvult nagu tuletikk

Elu tal ei ole kerge
Sest kui saabund tali karge
Susse aknail miljoneid
Ootamas on kinke häid

Kõiki neid on vaja täita
Muidu päkapikk saab laita
Ei tal aita miski nõu
Selleks tööks peab leidma jõu

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.


Karl Ristikivi

Igal hingel on keegi, keda oodata
oodata nii, et hing on valus,
ootamine mis näib mõtetu,
kuid ei leia me sellele vastust,
miks me ikka ootame..

Igal hingel on süda, mis kannatab,
kannatab mõtetult kellegi pärast,
sest ta teab et poleks mõtet,
valada pisaraid ja verd,
sest need ei jõuaks sinuni,
et sa teaksid kuidas ta kannatab..

Igal hingel on õnne ja rõõmu,
nautida elu ja unustada minevik,
sest pole ta ainus,
kes väärib sind,
kui jätab sind ootama,
ise lootes et andestad talle kunagi..

Igal hingel on olemas keegi,
kes salaja armastab
ja sind oma mõtetes kaasas kannab,
kuigi talle näib see lootusetu soov,
et võiksid armastada teda,
kuid sa ei tea,
kui ei proovi...
sest igal hingel on olemas keegi,
keegi kes armastab sind, kuigi sina..
seda ei näe..

Mis vahel mu närve nii sööb,
kui mu ümber pole kedagi,
ja vaikne on maa...
Miks mõtlen veel sulle,
kus oled, mida teed,
ja kas ootama sind peaks veel..??

Nii üksi ja vaikus mu hinge paitab
teades et on olemas sõpru,
nagu sina mulle oled,
eriline ja hea, kelleta ei saaks..,
sest lubasin sulle,
et ei unusta iial sind ja jätan su südamesse,
kuigi valu teeb hing...

Tahaksin vaikust, et olla rahus,
kuid vaikus meenutab mulle sind..
ja see pole sama
mis ta enne oli...
vaikus ilma sinuta,
on kui päev ilma päikseta,
mis hall ja must, ning mõtetu...