Sõidan jõuluks koju,
aastaid pole käinud
memme taati näinud,
näitan neil oma poju.
rõõmust' vanad kortsud
võttes sülle lapselapse.
klaaritud sai vanu apse
maetud tüli portse.
jõuluõhtul saabus
rahu, vaikus maabus,
peres kõik viimaks laabus
uus aasta uut moodi,
pere armsalt koos
õitseb kui valge roos-
nii aastat uut loodi
Elas kord üks tore päkapikk
umbes pikapäka jagu pikk.
Metsas kõrge kuusekännu all
oli väike majakene tal.
Iga kord kui saabus jõuluöö
päkapikul algas tähtis töö
Puude külge leiba riputas
lumme ristikheina siputas.
Tema knnul palju loomi käis
kuni igaüks sai kõhu täis.
Kõik nad kiitsid päkapikumeest
kena jõulukingituse eest.
Isa, miks on kiisul küüned?
Sest et hiiri püüda krapsti,
küünistada halbu lapsi.
Isa miks on sinul küüned,
põsk sul kare - kriibib kohe!
Ema põsel küüsi pole.
Isal põskedel on habe,
krabe nagu liivapaber.
Sest et isa äsja just
saabus komandeeringust!
Isa, kus on komandeering?
Isa mis on liivapaber?
Aga miks on Jõulutaadil
valge, pehme ja nii pikk habe?
Mul meeles on päev,
mil ma kohtasin sind,
see pilk,mis mind vaatas
järsku pimestas mind,
ma seisin su ees
ma ei teadnud mida teha,
see ilu see sära
ja võrratu keha,
see oli kõik kaunis
see oli kõik sinu,
hetk mõtlema jäin ma
miks pole sa minu?
mu peas olid mõtted need olid
vaid sinust,kus oled, mis teed
ja kas mõtled sa minust?
Mu elus ju palju
oli läbitud teid,
kus oleks ka sina
ei olnud ju neid
ja hinges mul ainuke
pesitses oht,
kas lahti su südames
mullegi koht?
Kui saabus see päev,
mil ma suudlesin sind,
mul hingest siis kadus
see valulik pind
ja rõõmsamat inimest
polnud kui mind,
see hetk oli kirglik
ja kaunis kui lill,
sest ainult ta suuremaks
puhkeda võis!
Nüüd oled sa minu
nüüd armastad mind
ja tänan ma saatust,
mis kinkis mul sind!!!
Hulkur tuul
Hulkur tuul tallas viljapäid...
..pillutas lainete valgeid harju..
..lennutas lehti.
Pilvi puhus kui purjelaevu..
..puges siis ühte sammaldunud kaevu..
..vänsutas veesammast siis seal..
..kuni oli elektri liinide peal..
..kraksutades pillutas pingul traadi keeli..
..küttes üles inimeste meeli..
..mütates nõnda lahkus siis teadmata suunas. saabus tuule vaikus..
Päev sulges oma silmad..
..selges taevas nüüd paistmas vaid kuu..
..valgustades iga põõsast ja puud.
Sügis saabus.
Saabunud on tore sügis .
Suve minema ta nügis.
Porised tõi ilmad.
lastel nutused ka silmad.
Vihma paju alla sajab.
Mets meil vahel vastu kajab.
Lapsi täis on koolimaja.
Õppida neil kõigil vaja.
Metsas kasvab üksik seen.
Tema seelik väga peen.
Sügis saabus.
Saabunud on tore sügis.
Suve minema ta nügis.
Porised tõi ilmad.
Lastel nutsed ka silmad.
Vihma palju alla sajab.
Mets meil vahel vastu kajab.
Lapsi täis on koolimaja.
Õppida bneil kõigil vaja.
Metsas kasvab üksik seen.
Tema seelik väga peen.
Saabus valge talv
Sõidab jõulusaan
juhiks peeter paan
kuusk tuppa tuuakse
jõuluilu luuakse
jõulutaat toob kingitusi
päkapikud maiustusi
Talv unenäos.
Saabus kristaljalt lumine talv,
tuli välja mõelda huvitav salm.
Kui lund õues sadas ja sadas,
siis jõuluvana magusalt alles magas.
Kui õues on nüüd paks lumekiht,
siis igal pilvekesel käes lumeviht.
Kuna väiksed päkapikud käivad,
Siis pikad päevad aina läevad.
Talveaeg vaid korra aastas,
Siis tuleks mäele hetkeks naasta.
Vahva aeg on talveaeg,
Sest see kõigi lemmik aeg .
Saabus kristaljalt lumine talv,
tuli välja mõelda huvitav salm.
Kui lund õues sadas ja sadas,
siis jõuluvana magusalt alles magas.
Kui õues on nüüd paks lumekiht,
siis igal pilvekesel käes lumeviht.
Kuna väiksed päkapikud käivad,
Siis pikad päevad aina läevad.
Talveaeg vaid korra aastas,
Siis tuleks mäele hetkeks naasta.
Vahva aeg on talveaeg,
Sest see kõigi lemmik aeg .
enne uinumist voodisse heidan
kuidas unistused padja alla peidan...=)
aja möödudes silmad avan
oled minu kõrval
teen sulle pai-=)
kust nii ilus neiu siia sai.
hiline päkapikk vist sind tõi
terve suss sind täis sai...=)
Üks muinasjutt on mul meeles..=)
kuidas olid fantaasjas minu juures.
olime metsas suures.
olid ilus olid minu juures...=)
kuidas kohtasin juhuslikult sind,
olid eksinud ja usaldasid mind...=)
mina olin eksinud ka .
aga arvasin parem kui seda ei tea sa.
mul kaasas oli süüa
ja allikas võluvett võisime juua.
ja telgi ma välja võlusin..=)
kuidas sinu naeratuse ees ma sulasin...=)
peagi saabus vaikus...=)
ainult öökulli uile ule metsa kaikus.
ma sind kaissu võtsin
mõttes kõik teised maha jätsin..
ärgates sulle pai ma tegin
sinu silmades vaid ilu nägin.
õuest kostis krabin
taas saabus vihmasabin
siis mõistsin ma
vaid unenägu oled sa
aga arvutist sind leidsin
ühe luuletuse sinu postkasti peitsin...=)
vot see on minu tehtud...=)
loodan et meeldib...??
Tühjus – needus!
Mu ellu, needus, ilmus, kõrgeim,
meel tal visalt magus, kargeim.
Mu tundeid raputas, segaseid,
mu mõtteid röövis, sogaseid.
Tuimana värvides, olesklen, piiritus,
värvides, kus kõik kahvatu kui, kiiritus,
mille hinnaks kalleim varandus, eluke,
ning rangelt sügavikku maetud, iluke.
Tung tulevikku, mind elul hoiab,
pilk minevikku, mind hirm leiab.
Olevikus, needus ähvardavalt anub,
kui kaotaksin kõik, ta ju palub.
Armsaim olevus, mu ellu, saabus,
segaduste maile, mu kalleim, maabus,
eemale peletades, needust, kurja,
säästes mind, sasis tühja plaanid nurja.
Värvid taastudes sätendavad, elust,
Nii värske näib elu, mis täiuslikkust, ilust.
Loob maalilise pildi, mu kalleim, sära!
Ning mõtted, mis uued, ei tunne ära!
Kairi Kuusemaa
365 päeva(jõulueri)
käes on jälle jõuluaeg
jõuluvana sind ma olen oodanud jälle need 365 päeva
Lõpuks sa jälle saabusid
Justkui tegid mulle selle imelise päeva
kus ma tunnen end õnnelikult
nüüd jälle sa oled läinud
sind ootama jälle ma pean sind need 365 päeva.
Siis kui saabus kesköötund,magas pere õndsat und.Maanteel tormas põhjapõder,saanis istus laste sõber-jõulumees,habe härmas,silmad vees
Aasta
Oli suvi, kõik oli ilus.
Sa armastasid, sa naeratasid sa hoolisid.
Siis tuli sügis, vihm ja vilu -
Sa jahenesid, kuid siiski tundeid näidata veel proovisid.
Ja siis tuli talv
ja su pisarad ja su süda olid jääs.
Sa ei väitnud, nagu oleksin olnud halb
kuid teadsin, et sinusse neid tundeid enam ei jää.
Saabus kevad ja sa sulasid,
kuid mitte enam mulle.
Ma ei suutnud, ja ei suuda ikka tunnistada seda,
et läksid, sest minu juures sulada ei julgend.