Päev möödus askeldus-rutus
ja toiminguis tares ja kojas.
Õhtul kuulati Püha-öö jutlust
Neitsi Maarja ja Jumala pojast.

Pea kirikukellade kaja
jäi kaugele metsade taha.
Nüüd ühes lumega sajab
suur rahu maa peale maha.

Öö läbi nüüd kuuse ees lauldaks',
küünla valgusel põgeneb uni.
Kesk hangesid madalas laudas
täna õhtul ka süüdati tuli.

Õues praksuvad aiateibad,
ja tuul noolib laterna tahti.
Täna loomad said kaeru ja leiba,
täna südamed helded ja lahti.

Kuu valvab akende taga
ja üleval siravad tähed.
Õues lumine pihlakas magab,
ja kaevuteel muinasjutt läheb.

Üks keerub õlgedel istub,
juus kuldne, käes oksad haljad,
ja sõimes pisike Kristus,
suu naerul ja jalad paljad.

Ja taeva sõjaväe hulgad
äkki sõime ümber on ringi,
ja igal redelipulgal
istub väike alasti ingel.

Too süda, mis rõõmule tõrges,
õnn vaesema onnigi mahub.
Au olgu Jumalal kõrges,
ja kodumaa väljadel rahu.

Jõuluõhtu

Ainult jõuluõhtul
on tuba nii soe,
veel enne Jõuluvana tulekut,
ema lehti loeb.
Isa hoolikalt
verivorste valvab,
onutütar klaasidesse
morssi kallab.

Lapsed õpivad toas
aule pähe,
kuid selleks aega
on jäänud väga vähe.
Sest kohe jõuabki Jõuluvana
kelleks on naabrionu,
tal kingikoti sees on
kõigile kila-kolu.

Selles öös on palju valgust
mida tihti me ei näe,
selles öös on mitu algust
sealt aastaks saame väe

Kuu, kes taevas valvab tähti
veereb vaikselt üle mäe,
teineteist meil vaja jahti
sestap teda me ei näe.

Ilus on jõuluöö kui uni,
kogu ses ilus on tähtis muu.
Sellel ööl ei teki meil tüli,
sellel ööl me otsime kuud.

kuna eesti on väike,
paistab seal päike.
aga venemaa on suur,
siis on seal kõva tuul.
ning maa on ümar,
ja seda valvab jumal.

Väike laululind.

Oksal istub väike laululind,
sädistab viisi ja valvab sind.
Valvab ta sinu rahulikku und,
ja mõtleb, et magaks sa ainult veel tund.

Ärgates näed sa seda lindu,
aga ära temasse väga kiindu.
Sest kui meil tulevad külmad ilmad,
suled sa pirarates silmad.